Praegu pakutakse kasutajatele minuTV beetaversiooni, ent selles pole midagi ebatavalist. Paljud teised tuntud teenused, nagu ka Google ja Facebook, lasti esialgu samuti käiku beetaversioonina ehk teenuse arenduse lõppfaasis. Seda tehakse selleks, et võimalikult palju kasutajaid saaks teenust proovida ja jagada arendajatele oma tagasisidet.
«Alates novembri lõpust, mil minuTV teenus käiku lasti, oleme saanud palju väga sisulist vastukaja ja ettepanekuid ja praeguseks on näiteks minuTV Android-versiooni sisse viidud ligi 120 uuendust. Kutsume kõiki üles ka edaspidi tagasisidet andma,» ütles Kärsna.
MinuTV teenus töötab kõikides internetivõrkudes üle Eesti – nii püsiühenduse kui ka mobiilse interneti korral. Et rakendust kasutada, on vaja vaid arvutit või nutiseadet ja internetti. MinuTV töötab nii iOSi kui Androidi operatsioonisüsteemis, samuti Windowsis.
Mis vahe on minuTV-l, nutiTV-l ja Internet TV-l?
Kärsna sõnul on tehniliselt ja juriidiliselt vahe olemas, kuid kasutaja jaoks on pigem küsimus vaid mugavuses – millisest seadmest saateid või filme vaadata, millise kvaliteediga on signaal, kas saate vaatamist segab reklaam, kas saadet on võimalik pausi peale panna või edasi-tagasi kerida.
Kui nutiTV pakub juba palju erinevaid mugavusteenuseid, siis minuTV on rohkem mõeldud neile, kes soovivad televiisorit vaadata väljaspool kodu – näiteks suvilas või sõidus olles.
On ju igasuguseid spordisündmusi, uudiseid, mida ei tahaks vahele jätta, ja ka lapsed ei ütle multikatele kunagi ära,» rääkis Kärsna.