Alakaalulised kohupiimatorud nörritavad klienti

Tere kohupiimatoru enne välise pakendi avamist. Foto: Lugeja foto

Pikalt spordiga tegelenud kohupiimasõber pani hiljuti tähele, et tema ostetud Tere kohupiimatorud on veidralt kõhetud – pärast kaalumist selgus, et pakendil lubatud 300 grammi asemel oli neis kuni 40 grammi vähem kohupiima.

«Ma olen kuus kuni seitse aastat praktiliselt iga päev tarbinud kohupiima, vahet pole, mis tootja oma – vahel Almat, vahel Tere oma,» räägib Sergo Kohal, kelle jaoks on kohupiima igapäevane tarbimine oluline selle valgusisalduse pärast.

Hiljuti pani ta aga tähele, et Tere omad on tavapärasest kõhnemad. «Keskmine klient ei pööra kunagi sellele tähelepanu, aga kuna ma ostsin kuu–paar tagasi täpse köögikaalu, siis avastasin, et üks partii oli praktiliselt 10 protsenti ehk keskmiselt 20 grammi alakaalus,» räägib Kohal.

Lisaks pani ta tähele, et pärast välimist kilepakendit lahti lõigates niriseb sisemisest pakendist ebameeldivat vett välja, mis määrib käe ära. «See vesi väljaspool tuutut pole ju toode, mille eest klient maksab,» oli kohupiimasõber nördinud ja pöördus oma murega ka piimatööstuse poole.

Kohupiimavadaku tekkimine tavapärane

Tere kvaliteedijuht Kaisa Ringmäe selgitas talle, et see on tavapärane, et kahe pakendi vahele selline vesi tekib – tegemist on kohupiimavadakuga, mis immitseb sisemisest pakendist välja. Toote säileaja alguses on vadakut vähem või üldse mitte ja säileaja lõpupoole rohkem. Keskmiselt eraldub 300 grammi kohupiima kohta vadakut 15–18 grammi, kuid tuleb ette ka erandeid.

«See on täiesti normaalne kohupiima puhul, mida ei ole eriliselt töödeldud ja millele ei ole lisatud stabilisaatoreid,» ütles Ringmäe. Kuna toote pakendamise hetkel on vadak kohupiima sees, siis ei ole selle eraldumist kaalumisel arvestatud. Samal ajal möönis ta, et pakend ise vajaks küll parandamist, sest toru otstes olevad metallklambrid ei hoia nii tugevasti ja lasevad pisut läbi.

Katse kaaludes

Kuna Kohal oli just ostnud soodsa hinna tõttu neli pakki Tere vanillikohupiima palus Ringmäe tal igal hommikul enne kohupiima sööma asumist see koos pakendiga ära kaaluda, kuna tugeva alakaalu puhul peaks see juba siis näha olema.

«Ei, ma ei teinud seda põhimõtteliselt, sest kui ma ostan mingit toodet poest, on see siis leib või piim või kohupiim, siis ma pakendile märgitud kaalu puhul lähtun toote enda netokaalust,» ütles Kohal.

Mehe jaoks oli olulisem näidata, kui palju netokaalus kohupiima on Tere kohupiimatorudes, sest kliendina ei olnud ta nõus sellega, et toote osaks saab nimetada ka toote pakendivälist vedelikku, mis välise pakendi lõikamisel nirgub kraanikaussi.

Nii kaalus ta ostetud kohupiimatorusid hommikuti ainult koos sisemise pakendiga. Esimesel korral andis tema köögikaal tulemuseks sisemise kohupiimatoru massiks 280 grammi.

«Seda oli ta koos sisemise kilepakendiga ning otstes oleva kahe traadiga,» sõnas Kohal ja pakkus, et reaalselt oli kohupiima selles pakis 270 grammi. Järgmisel hommikul näitas sisemise pakendi kaal 270 grammi ehk 40 grammi vähem kohupiima.

«Ma väidan, et nad panevad teadlikult tuutu sisse kohupiima vähem ning siis seda plöga lisavad välise pakendi lisamisel, võimaldades seeläbi hoida kokku tegeliku kohupiima massi arvelt kulutusi, kus jutt käib kokkuvõttes suurtest summadest,» on Kohal kindel.

Selliseid kaaluvahesid pole ta näiteks Alma kohupiimatorude puhul märganud. «Alma toodet kaalusin põhimõtte pärast peale Tere kaalumist ning nende tuutu oli mäletamist mööda üks või kaks grammi üle pakendil märgitud kaalu, mis ka loogiline – kui ära võtta pakend, siis teeb see netomassiks 300 grammi,» lisas ta.

Tarbijakaitsesse pole mees veel pöördunud ja ei ole ka kindel kas üldse peaks seda tegema. «Võib-olla teen ära, kuid peamine eesmärk on pigem see, et ka teised kliendid pööraksid rohkem tähelepanu toote netomassile, kui midagi ostavad,» märkis ta.

Väike kõrvalekalle on lubatud

Tere kvaliteedijuht ütles aga, et neil jäi nördinud mehega juhtumi uurimine pooleli, sest ta ei saatnud neile kõiki andmeid, mida nad olid palunud. «Tarbija väitel oli tal neli pakki kohupiima, kuid me saime lõpuks infot ainult kahe avatud pakendi kaalu kohta,» nentis Ringmäe.

Tema sõnul võetakse ettevõttes tarbijate kaebusi tõsiselt ja iga juhtumiga tegeletakse individuaalselt. Muuhulgas tõi ta välja, et Eestis on piimatoodete kinnispakkide täitekoguse kontrollimiseks olemas kindlad reeglid, mida ka Tere oma tootmises arvestab ja järgib.

Peamisena viitas ta siin majandus- ja kommunikatsiooniministri määrusele, mille kohaselt arvestatakse pakkematerjali netomass arvestatakse ikkagi kogu toote netomassist maha ja seda ei ole kohupiimatorudele trükitud netomassi hulka arvatud.

Samas tõi ta välja, et selle sama määruse kohaselt loetakse 300-grammiste toodete puhul tootepartii netokaal vastuvõetavaks ka siis, kui 20 toote puhul ühe toote mass on kuni 9 grammi pakendil märgitust väiksem.