:format(webp)/nginx/o/2020/10/30/13445326t1ha8f2.jpg)
/nginx/o/2010/08/27/423521t1h198a.jpg)
Vastuvõtu põhjal Tartu Ülikooli võib öelda, et huvi tasuliste õppekohtade vastu on sel aastal varasemast väiksem.
Tartu Ülikool: huvi tasulise õppe vastu vähenes esmakordselt
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tartu Ülikooli pressiesindaja Anneli Miljani sõnul vähenes riigieelarvevälistele kohtadele vastuvõetute osakaal sel aastal esmakordselt ja seda ligi 10 protsenti. Läinud aasta lõpus õppis Tartu Ülikoolis pea 17 500 tudengit, neist 59 protsenti riigieelarvelisel kohal ja 41 protsenti tudengitest oli nii-öelda tasulisel kohal.
Teisalt leidub alma materis ka väga kalleid erialasid, millel on tasulistel kohtadel õppijate arv tõusnud. Miljan tõi välja, et päevases õppes on neil kõige kallim eriala arstiõpe inglise keeles – semester maksab 57 500 krooni. 2008. ja 2009. aastal oli seal riigieelarveväliseid kohti 16 ja need kõik ka täideti. Kuna nõudlus oli aga tunduvalt suurem, otsustas ülikool selleks õppeaastaks tasuliste kohtade arvu tõsta 32-le.
Neid, kes on valmis maksma pea 60 000 krooni suurust semestritasu, leidus tänavu 23. Enamik selle valiku teinud tudengitest on pärit Soomest ja ühel tulevasel tohtril on Suurbritannia kodakondsus.
Rohkem kui neli korda odavamalt saab Tartus õppida sotsiaaltöö korraldust, sotsioloogiat, sotsiaaltööd ja sotsiaalpoliitikat. Semestritasu on nendel erialadel 12 000 krooni.
Miljan selgitas, et ülikool kehtestab õppeteenustasude määrad vastavalt teaduskondade ja kolledžite ettepanekutele, mis sõltuvad omakorda turusituatsioonist ja seadustest. Ingliskeelse arstiõppe hinna kohta ütles ta, et eraldi rühmana ja võõrkeeles õpetamise kulud on suuremad ning arstiteadus on ka riiklikus finantseeringus üks kallimaid erialasid.