Massipsühhoosi tekitav turundus on alles lapsekingades
27. august 2010, 15:06
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ikka ja jälle meelitavad kauplused kliente üliodavate avamiskampaaniate või lubadusega jagada tasuta tooteid. See on aga turunduskonsultant Toomas Dannebergi sõnul igati lubatud lüke ja erineb inimeste arvelt tehtava turundusest, milleks on laste ärakasutamine turunduses.
Mõni aeg tagasi võitlesid klientide hordid Rimi keti poolt avatud XXL Säästumarketis odava suhkru pärast.
Rüseluseks on läinud OnOff elektroonikapoe avapäeval, Bauhausi avamisel toimus meeletu aiakärude haarang kampaaniatoodetele ning äsja jagas Eesti Loto Tallinna kaubanduskeskuses esimesele tuhandele soovijale tasuta lotopileteid.
Kas aga selline massipsühhoosi tekitamine on eetiline turundus, või on tegemist inimeste arvelt tehtavate kampaaniatega?
«Ma arvan, et öelda see on inimeste arvelt tehtud pole õige, sest turunduse ülesanne on ju nõudlust juhtida ja uute asjade juures, kas selleks on kaupluse avamine või toote tutvustamine, püütakse leida lahendusi, mis tooksid seda uut asja vaatama, proovima,» sõnas Know-how Centre’i turunduskonsultant ja EBS-i lektor Toomas Danneberg.
Siin ei ole Dannebergi sõnul midagi tavatut, sest seda kõike tehakse ka mujal maailmas.
«Olgem ausad kedagi sunniviisiliselt kohale ei tooda ja sunniviisiliselt ostma ei sunnita,» lausus Danneberg ja lisas, et siin on asi palju sügavamal tarbijapsühholoogias, kuidas inimese teadvus töötab ning millele ja kuidas keegi reageerib.
Kui pakkumine, mida tehakse, on inimese arvates talle sobiv, siis ei saa teda tõesti taksitada.
Inimeste arvelt tegutsemist turunduses nimetaks Danneberg hoopis läbi laste turundust, sest teame ju kõik, et last mõjutades atraktiivsete asjakestega pannakse tegelikult proovile vanemate- ja lastevahelised suhted.
Seda aga ei pea Danneberg sugugi õigeks. «Kohe on 1. september ja vaatame, mis toimub - tasuta mobiil lapsele, koolidesse tungivad mobiilside müügimehed, mobiilifirma reklaam kooli kodulehel jne,» tõi Danneberg erinevaid näiteid sellest, mida ja kuidas toimub või toimuda võib.
Mis on aga atraktiivse massipsühhoosi tekitava kampaania mõte ja kuidas neid luua?
«Juhul kui eeldatakse, et tuleb palju inimesi, on küsimus kuidas seda kõike korraldada nii, et külastaja saabki selle, mida ta tahtis ja mida lubati sellel avapäeval, mis ongi kõige olulisem.»
Nimelt jääb Dannebergi sõnul siit kliendile mulje, mis lubab tal kindlasti tagasi tulla ja rääkida oma positiivsest kogemusest.
«Kes teevad seda õigesti võidavad kliente, kes mitte, kahjuks aga kaotavad kliente.»
«Pigem vajaks sellised avamised rohkem läbimõtlemist, et ehk kas see inimene kes täna käis, lahkub emotsiooniga, mida soovib jagada teistega ehk soovitab ja tuleb ise tagasi.»
Dannebergi hinnangul on see aga tähtis, sest turundus ei ole kampaaniate korraldamine vaid ärilise tulemuse kindlustamine pikas perspekitiivis.
Mehe sõnul ootaks ta senisest enam professionaalseid ja muljetavaldavaid toote- ja teenusetutvustusi. «Selle osas on meil veel palju õppida.»
Eesti Loto kampaania juures oli Dannebergi meelest hea mõte see, et kutsuti võiduta jäänud pilet uue vastu ümber vahetama.
«Iga täiskasvanud inimene kes võib lotopiletit osta saab ju ise arvutada, kas tasub seda tegema minna. Ja kujuta ette kui sa võidad veel kasvõi sada krooni, siis oled juba väga rahul,» kirjeldas Danneberg inimeste emotsioone.
Mida oleks tema hinnangul aga veel võinud teha. Oleks võinud igasse kaubanduskeskusesse või umbes nelja-viite sama kampaaniaga minna, mis siis oleks andnud kõigile võrdse võimaluse ja näinud seeläbi hea suhtumise märgina.
Taoliste massipsühhoosi tekitavate kampaaniate tõhusus sõltub turunduskonsultandi sõnul sellest, mis eesmärgi selle läbiviija püstitas.
Tõhususest saab aga Dannenbergi sõnul rääkida sellistel juhtudel, kus võimalikult paljud inimesed kogevad seda uut, mida tuldi pakkuma. Ning kliente tuleb veenda selles, et ollakse neid valmis teenindama.
«Huvi tekitamine ei ole vaid kaupade ja teenuste müügis oluline, vaid ka isiklikus elus. Ka suhete loomisel või karjääris loome olukordi, sündmuseid ja situatsioone, et meie vastu tekiks huvi, et olla atraktiivne. Täiesti inimlik ju,» seletas Danneberg.
Kui edukaks üks või teine kampaania osutub, sõltub samuti sellest, kui palju avapäeva külastajatest jääb ka edaspidi ostjateks või tuldi vaid ühe kampaania pärast, ehk siis kasvõi näiteks odava suhkru pärast.
«Tõhus on ta kindlasti selles suhtes, et käis väga suur hulk inimesi vaatamas, kas siis tänu odavale pakkumisele või lihtsalt uudsuse momenti otsides,» seletas Danneberg ja lisas, et eks kampaaniate tõhusus väheneb kui tegu on vaid ühe hittootega meelitamine, sest tarbija õpib ja käib nopib oma viljad sealt ära ja siis teda rohkem ei huvita.
Dannebergi sõnul on sellised kampaaniad siin pigem turunduse plaanis tavakäitumine, kus ikka mingi sündmus uute asjade juures toimub.