/nginx/o/2010/05/31/377854t1h5e53.jpg)
Inimese väärtustele pannakse alus väga varases eas ja kodu kõrval on väärtuste kasvatamisel oluline roll ka lasteaial.
Inimese väärtushinnangutele pannakse alus lasteaiaeas
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Hariduse puhul räägitakse liiga palju koolist ja jäetakse märkamata, kui suur roll on kodu kõrval just lasteaial lapsest isiksuse kujundamisel. Et meie lastest kasvaksid sõbralikud, hoolivad, sallivad, ausad inimesed, kes on samal ajal võimelised olema ühel hetkel ka töökad, ettevõtlikud, loovad ja osalustahtelised,» märkis Tartu Ülikooli eetikakeskuse juhataja Margit
Sutrop.
Tema sõnul räägitakse praegu sellest, et just need omadused on meie ühiskonnas inimestel puudu ja see on tõesti nii. «Kui küsitakse, mismoodi seda olukorda parandada, siis ma arvan, et meil ei ole muud võimalust, kui kasvatada uus põlvkond teistmoodi üles.»
Selleks, et lasteaiaõpetajatele näpunäiteid anda, kuidas lastes häid väärtusi kasvatada, andis TÜ eetikakeskus koos Tallinna Ülikooli kasvatusteaduste instituudiga välja raamatu «Väärtused koolieelses eas: väärtuskasvatus lasteaias».
Sutrop märkis, et väärtuskasvatus ei ole ainult traditsiooniliste väärtuste nagu ausus, hoolivus või vastutustunde kasvatamine. «Mõtleme väärtuste all väga laialt neid isikuomadusi, mida inimeses näha tahame.»
«Ma oletan, et täiskasvanud tahaksid eelkõige, et inimene tema kõrval oleks hooliv, salliv, aus, sõbralik,» rääkis Sutrop. Kui aga ühes uuringus küsiti laste käest, mida nad arvavad, milliseid väärtusi lapsevanemad neis tahaksid kasvatada, siis nende arvamustest tulid välja vastutustunne, hea käitumine, hea õppeedukus ja hügieen.
«Järelikult tuleb meil lapsevanemate ja õpetajatena mõelda, et äkki me oleme mõned lihtsad asjad unustanud ja pööramegi kasvatuses liiga palju tähelepanu niisugustele asjadele,» sõnas Sutrop.
Samuti oli ta kuulnud lasteaiaõpetajatelt, et kõige raskem on õpetada viimases rühmas olevaid lapsi, kuna järsku hakkavad nende vanemad huvi tundma selle vastu, kas poisid-tüdrukud oskavad ikka juba piisavalt hästi lugeda, arvutada ja saavad ikka kooli sisse.
«Siis äkki arvatakse, et last on vaja valmistada ette järgmiseks astmeks, mis ei ole tegelikult üldse inimese arenguga niimoodi seotud,» imestas ta. «Ma arvan, et tegelikult peab lasteaed olema koht, mis valmistab inimest ette õnnelikuks eluks.» Selleks peaks Sutropi hinnangul õpetama last tundma iseennast, oma võimeid, samuti mõistma enda emotsioone ja nendega hakkama saama.