/nginx/o/2013/06/19/1840922t1hd9ac.jpg)
Sarnaselt kinnisvara ostu-müügituruga on stabiliseerumas ka üüriturg. Kui Tallinna kesklinnas on hinnatase juba pikemat aega üsna ühtlane, olles kohati kergelt tõusnud, aga samas ka langenud, siis magalate, eriti Mustamäe üürihinnad kasvasid mullu märkimisväärselt. Kuid ka nende hinnakasv on nüüd pidurdumas.
2014. aasta jooksul kasvasid Tallinna üürihinnad enamikes piirkondades ja korteritüüpide seas, kuid oli ka langejaid. Näiteks keskmiselt kasvas kahetoalise kesklinnakorteri kuuüür 4,7 protsenti, kusjuures kasv tuli peamiselt renoveeritud vanemate korterite arvelt.
Tüüpiline uus kahetoaline korter jäi samale hinnatasemele. Äärelinnas, peamiselt magalates, kasvas kahetoaliste korterite üürihind aastaga keskmiselt 8,8 protsenti, kusjuures tõusid nii vanemate kui ka uute korterite hinnad. On märkimisväärne, et kohati muutus uue Mustamäe kahetoalise korteri üürihind võrreldavaks kesklinna sarnase korteriga. Kuid sellest siiski ei saanud reegel.
Kui kesklinnas kasvas ühetoaliste korterite hinnatase kõiki asukohti, seisukordi ja elamispinna suurusi kokkuvõetuna keskmiselt 3,2 protsenti, siis äärelinnas toimus statistiline langus 2,4 protsenti. Viimase näitaja puhul tuleb märkida, et tüüpilise magalas asuva ühetoalise korteri hind jäi samale tasemele või kasvas, kuid kuna turule lisandus palju toakesi, minikortereid ja ühiselamutes asuvaid pindu, mille järele on Tallinna pideva rahvaarvu kasvu tõttu nõudlus kasvanud, siis nende suurenenud osakaal viiski keskmise hinna allapoole. Praegu aktuaalsetesse äärelinna uusarendustesse aga ühetoalisi kortereid, mis kergitaksid omakorda keskmist hinda, palju enam ei rajata.
Enamike suuremate korterite hinnatase kasvas sõltuvalt piirkonnast keskmiselt 1-1,5 protsenti, vaid magalate neljatoaliste korterite hinnatase langes 2,8 protsenti, mille põhjuseks on suured kommunaalkulud. Mullu langesid ka sarnaste korterite pakkumishinnad müügiturul.
Üürikorterite pakkumishinnad aasta lõikes reaaltehingutest rohkem ei kasvanud, pigem liikusid nad sõltuvalt turusituatsioonist kord üles-, kord allapoole. Sama tegi ka pakkumiste hulk, kuid kasvu näitas uute korterite osatähtsus, mida paisati üüriturule valminud uutes majades.
Konkurents tiheneb, nõutakse suuremaid kortereid
Alanud aastal mõjutab Tallinna üüriturgu suurenev konkurents, sest juba eelmist aastat iseloomustanud uute korterite liikumine üüripakkumiste hulka süveneb veelgi, kuna valmimas on suur hulk arendusprojekte. Kõige enam kasvab kahetoaliste uute üürikorterite hulk, sest see on olnud lemmik investeerimisobjektiks. Sellistele korteritele hinda määrates tasub olla tähelepanelik, sest ülehindamine võib kergelt juhtuda.
Kasvanud on nõudlus kolmetoaliste, ca 60-65 ruutmeetriste korterite järele, mida on pakkumiste hulgas aina vähemaks jäänud. Soov selliste korterite järele on tõusnud peamiselt inimeste mugavuse tõttu – näiteks ühe lapsega noor pere, kes varem leppis kahetoalise korteriga, on aina enam hakanud eelistama kolmetoalist, et ka lapsel oleks oma tuba.
Kokkuvõttes saabub Tallinna üüriturule ostu-müügituruga sarnane stabiilsus, kus hinnal on aina suurem roll ning sellest tulenevalt pole ka olulist hinnatõusu oodata. Üürikorter investeeringuna on aga endiselt kasulik, sest nõudlus püsib, kuna Tallinna elanikkond on pidevalt kasvamas ning ka siin töötavate ja õppivate välismaalaste hulk suur.