/nginx/o/2012/10/02/1351158t1h96ae.jpg)
Detsembris langesid hinnad Eestis aastases võrdluses 0,5 protsenti ning aasta kokkuvõttes langesid hinnas Eestis 0,1 protsenti. Peamiseks põhjuseks nafta hinna langus, mis võib sundida Euroopa Keskpanka tarvitusele võtma rahapoliitilisi meetmeid.
Analüütikud: deflatsioonile aitasid kaasa nii nafta kui elektri odavnemine
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Detsembris oli hindade peamiseks mõjutajaks odavnev nafta. Pärast juunikuu kõrgtaset, mis ulatus 115 USA dollarini barrel, pöördus nafta hind langusesse ning viimastel kuudel langus süvenes. Detsembris odavnes nafta kuuga koguni üle 20 protsendi ning praeguseks on hind alanenud 50 dollari lähedale barreli kohta,» ütles rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik Kristjan Pungas.
Sügava hinnalanguse taga on nafta ülepakkumine, kuna tootmismahud on suurenenud – näiteks Ameerika Ühendriikides – ja samal ajal on naftasaaduste nõudluse prognoose järjepidevalt langetatud.
Teine põhjus on OPECi riikide otsus tootmismahte vaatamata hinnalangusele mitte vähendada. Nafta hind on ajalooliselt olnud üsna kõikuv ning viimati toimus sarnane korrektsioon 2008. aastal.
«Selle mõjul süvenes kütuse hinnalangus Eestis detsembris 14 protsendini ning tõmbas tarbijahinnaindeksit märkimisväärse 0,8 protsendipunkti jagu allapoole,» ütles Pungas.
Kütuse odavnemise mõju tasakaalustas elektri ja sideteenuste hinnalanguse taandumine, samuti ühekordsete allahindluste lõppemine.
Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik märkis, et nafta hinna odavnemine on üks teguritest, mis survestab Euroopa Keskpanka kasutusele võtma täiendavaid rahapoliitilisi meetmeid.
«Energia peaks hakkama edaspidi siiski järkjärguliselt kallinema, sest turgude ootuse kohaselt on energia hinna langus maailmaturul ajutine ning tarbitav energia on Eestis endiselt suhteliselt odav, 76 protsenti Euroopa Liidu riikide keskmisest,» märkis Eesti Panga ökonomist Rasmus Kattai. Inflatsiooni kiirendavad tema sõnul lähiaastatel ka maksutõusud ja reguleeritud hindade kasv.
Jaanuaris tõusis gaasiaktsiis ning aktsiisitõus jätkub ka järgmistel aastatel. Lisaks on jaotusvõrgu ettevõtted andnud teada vajadusest hindu tõsta, viidates tarbimise vähenemisele.
Alusinflatsioon, mis jätab välja toidu- ja energiahinnad, 2014. aastal aeglustus, teenused kallinesid aasta keskmisena 1,1 protsenti ja tööstuskaubad odavnesid 0,1 protsenti. Alusinflatsioon aeglustus palgakulude kiirest kasvust hoolimata, suur osa hinnakasvu pidurdumisest tuli kõrghariduse muutumisest tasuta teenuseks.
Kattai ütles, et oluline roll oli ka vähesel välismaisel hinnasurvel – suurim panus oli mootorsõidukite odavnemisel, kuid ka väga paljude teiste sisseveetavate tööstuskaupade hinnad odavnesid või nende hinnakasv pidurdus.
«Madala hinnakasvu taga oli osaliselt ka Eesti ettevõtete kasumlikkuse vähenemine, mis peegeldab majandustsükli madalseisu. Majandusaktiivsuse suurenedes asuvad ettevõtted arvatavasti kasumlikkust taastama ning see kiirendab tarbijahindade kasvu,» tähendas Kattai.