Soomlasi ähvardavad alanud aastal palgakärped

Nokia töötajad lahkuvad ettevõtte kontorist Tamperes 2012 aastal pärast järjekordset koondamist. Foto: Jukka Toyli / AFP

Raske majanduslik olukord viib nii mõnedki ettevõtted tänavu töötajatega läbirääkimisteni palgakärbete osas, rääkis Turu ülikooli tööõiguse professor Seppo Koskinen Soome rahvusringhäälingule Yle.

Ka Soome tööandjate keskliidu Elinkeinoelämän Keskusliitto (EK) hinnangul on ees rasked ajad ning mõned tööandjad ilmselt pakuvad töötajatele palgakärbet alternatiivina koondamisele.

Koskineni hinnangul on palkade alandamiseks tugev surve. «Isegi kui ametühingud lepiks null-lepinguga (palk ei tõuse), hakataks töökohtadel alanud aastal mõtlema, otsustama ja organiseerima palkade vähendamist nüüdsest palju rohkem,» ütles ta.

Koondamise asemel võib tööandja näiteks muuta töölepingu tingimusi. «Viimasel ajal on palju selliseid juhtumeid, kus tööandja on muutnud tööoperatsioone ja nõudmisi. Kui töö muutub, muutub ka palk. Küsimus on valikulisest muutmisest et vältida koondamist,» rääkis Koskinen.

EK juristi Markus Äimälä sõnul on palgakärbe väärt kaalumist, kui selle hinnaga suudetakse säilitada töökohad.

«EK ei taotle üldist, kõigi puudutavat palgakärbet,» ütles Äimälä. «Nendes ettevõtetes, kus läheb kehvasti, tuleks aga rääkida, kas võiks töösuhte tingimusi ajutiselt vähendada.»

Soome tööturu osapooled kirjutasid 2013. aastal alla leppe, mille kohaselt tõuseb tänavu kuupalk 20 eurot ja järgmisel aastal on tõus 0,4 protsenti. Leping hõlmab ligi 90 protsenti Soome palgateenijatest.

Yle tegi ka küsitluse, kui paljud soomlastest on valmis loobuma oma lepingujärgsest palgatõusust kaheks järgnevaks aastaks, et majandus taas jalule aidata. 27 protsenti küsitletutest, peamiselt kõrgharidusega ja suure sissetulekuga töötajad, olid valmis oma palgatõusu külmutama.

29 protsenti ütles aga palgatõusu külmutamisele «ei», nagu ka ametiühingud on seni öelnud. Suurimat osa küsitletutest, 43 protsenti palgatõusu teema ei puuduta, sest nad on kas õpilased, pensionärid, kodused või sellised töötajad, kellel lepingu kohaselt polegi palgatõusu oodata.

Kaks kolmandikku kõigist küsitletutest nentis, et palgatõusu külmutamine ei aita töökohtade tagamisele kaasa.