Elektrik saab eksida ainult ühe korra – ka siis, kui ta on naine

Viiel detsembrikuu õhtul lükati Kopli ametikooli kursustel ümber arusaam, nagu ei käiks naised ja elektritööd kokku – käivad küll, kui suudad mõista, millest jutt käib.

Esimene asi, millega elektrikud Reinhard Roosileht ja Nikolai Šmukerov kursust ligi kümmekonna naise jaoks alustasid, oli voolu tehniliste mõistete selgitamine – mis on alalisvool ja vahelduvvool, mida näitavad sellised näitajad nagu voolu sagedus, tugevus, pinge ja takistus.

«Nii, kes on julge, tuleb, mõõdab kohe ära,» kutsus elektrik naisi universaalse testriga oma keha elektritakistust mõõtma. Klassis tekkis selle peale kohe kergemat sorti elevus – vaadati otsivalt üksteisele otsa.

Hetk hiljem olid kõik naised aga elektriku ümber puntras ja ootasid järjekorda, et oma kehas olevat takistust mõõta. «Sisse lülitatakse power-nupust. Kui ma nüüd annan teie kätte – kes on julge, torkab endal sõrme nii sügavale, kui saab. Peaasi, et nahast läbi ei lähe,» õpetas elektrik ja mõõtis oma keha takistuseks välja 1700–1900 oomi.

Harutooside liigne kuumus annab märku sellest, et tegemist on halva kontaktiga, mis tuleks välja vahetada enne, kui see suuremat õnnetust põhjustab. Tänapäevased harutoosid on sellisest materjalist ja juhtmed nii hea isolatsiooniga, et need põlema ei lähe. «Elektrikud ikka räägivad, et isegi hiired neid ei söö,» muigas elektriõpetaja.

Koduse elektri kohta oli naistel hulga küsimusi. «Ma olen kuulnud, et töötava televiisori pealt ei tohi tõmmata tolmulapiga, eriti niiskega. Kui ohtlik see tegelikult on?» tundis üks naine huvi. Elektriku sõnul on teleri ümber tavalisest tugevam elektriväli, mistõttu tema ka seda ei soovitaks, kuigi midagi erilist sellest ka ei juhtu.