Kloogaranna rannaala tehakse kümnete miljonitega korda

Kloogaranna rannaala, mis kunagi oli pealinna lähiümbrise suvitajate meelispaik, kuid nüüd veidi räämas, loodetakse lähiaastatel suvitajatele taas atraktiivseks muuta. Selleks võib kuluda aga kümneid miljoneid kroone. Foto: Priit Simson

Kloogaranna rannaala, mis veel paarikümne aasta eest oli Tallinna lähiümbruse suvitajate üks meelispaiku, soovib Keila vald lähiaastatel kümnete miljonite kroonidega korda teha.

Keila vallavalitsuse liige, valla avaliku-, välissuhtluse ja arengu valdkonna juht Aimar Altosaar selgitas, et kõnealune planeering puudutab umbes 35 hektari suurust rannaala. Vallavalitsuse enda nägemus asjast on üsna ambitsioonikas. Nii soovitakse Kloogaranda rajada lastele mõeldud teemapark ja ehitada otse sealse rongijaama kõrvale korralik söögikoht.

Samuti näevad vallavalitsuse plaanid ette kogukonnakeskuse ja vabaajakeskuse rajamist Kloogaranda, kus saaksid aasta ringi tegutseda nii kohalikud seltsid kui klubid. Kõigele lisaks on kavas välja arendada ka n-ö meistrite tänav ja laadaplats, kus oleks võimalik korraldada laatasid ning muid avalikke üritusi.

Altosaare sõnul on kõigi selliste planeeringute eesmärk, et Kloogarannas käiks aasta läbi aktiivsem elu.

Tema kinnitusel on oluline ära kasutada sealse looduskauni koha eeliseid, seda enam, et praegu elab piirkonnas aastaringselt rohkem inimesi kui paari-kolmekümne aasta eest ehk Kloogaranna hiilgeaegadel.

Keila vallavanem Jaan Alver rõhutas samas, et kõigi nimetatud plaanide elluviimise taga ei seisa siiski vallavalitsus üksi ning rannaala arendamisse kaasatakse ka kohalikud eramaaomanikud, seltsid ja ettevõtjad.

Kui palju kõigi mainitud plaanide teostamine raha nõuab, on valla esindajate sõnul veel raske öelda. Küll märkis Altosaar, et selliste projektide rahastamiseks mõeldud ELi toetusprogrammist on võimalik taotleda maksimaalselt 50 miljonit krooni. «Eks me sellise mahuga peame arvestama,» tõdes ta.

Vallavalitsuse esindajad on Altosaare sõnul käinud ideid kogumas isegi Läti kuurortlinnas Jurmalas, mis samuti sarnase keskkonnaprogrammi raames piirkonna arendamiseks raha sai.
Kloogaranna rannaala arendamise küsimus on üleval olnud juba aastaid, kuid siiani pole häid lahendusi suudetud välja töötada.

«Nii tänavuse kui tõenäoliselt ka järgmise aasta eelarves on meie kõrgväärtuslike puhkealade korrastamiseks ja arendamiseks raha muidugi väga vähe,» on vallavanem Alver sunnitud tõdema.

Veel mõned aastad tagasi toetas Tallinna linn 200 000 krooniga aastas Kloogaranna korrastamist, tehes seda põhjusel, et suurem osa sealseid puhkajaid on pärit pealinnast. «Kahjuks on tänaseks see tugi ära jäänud,» nentis vallavanem.

Praeguseks ongi Keila vallavalitsus algatanud Kloogaranna rannaala detailplaneeringu, millega loodetakse ühele poole saada järgmise aasta kevadeks. Ehitustöödega saab vallavanema hinnangul algust teha tõenäoliselt alles 2012. aasta sügisel.

Altosaar lisas, et valla eesmärgiks on leida siis ka Kloogaranna rannaalale operaator, kes selle korrashoiu ja arendamise eest hea seisaks.

Kommentaar

Jaan Alver
Keila vallavanem

Vallavalitsusele on hästi teada, et rannaalad ja nende ümbrus vajavad pidevat prügikoristust, metsaalune ja teed korrastamist ning autode parkimine korraldamist. Nii kohalikud elanikud kui puhkajad kaugemalt peaksid saama nautida rikkumata looduslikku keskkonda.

Siiani ei ole me sellise koostoime leidmiseks parimat lahendust leidnud – valla eelarves puuduvad ka arvestatavad rahalised võimalused. Küll oleme prügi koristamisega tegelenud aasta-aastalt üha enam. Samuti oleme valgustanud osaliselt rannaga piirnevad teed.

Meil on kindel tahe ja kava koostöös valla elanike, eraomanike ja seltsidega otsida häid lahendusi, leida täiendavaid rahaallikaid ja keskkonnasäästlikke äriideid, et mõne aastaga muuta olukord paremaks.