Turvakoduga pahuksisse sattunud kassikohvik hankis uued nurrujad

Kassikohvik Nurri. Foto: Sander Ilvest

Mullu detsembris pidi kassikohvik Nurri stressis ja haiged kassid tagastama MTÜ Kasside Turvakodule, kuid võttis kohe varsti uued lemmikud Haapsalu loomade varjupaigast - kohviku perenaine kinnitab, et nüüdsest kehtiv karmim kord peaks vältima kasside stressi langemist.

«Praegu elab Nurri kohvikus kolm armsat ja sõbralikku kiisut, kes on pärit Haapsalu loomade varjupaigast ning peagi lisandub neile veel üks emane kassike samast varjupaigast,» ütles Nurri perenaine Helen Jõudna.

Ta selgitas, et Haapsalu varjupaiga kassid üllatasid oma suure sõbralikkuse ja sooviga olla inimeste läheduses. «Seal ei ole ka suurt hulka vabatahtlikke, kes nende kasse meedias ja sotsiaalmeedias reklaamiksid ning niimoodi kasside hooldamise ja ravimise jaoks raha koguksid,» tõi Jõudna veel ühe põhjuse, miks ta kassid just Haapsalust võtta otsustas.

 

Kohvikukasside valikul peab ta hea tervise ja sõbralikkuse kõrval veel oluliseks, et loomad saaksid omavahel hästi läbi. Seepärast otsustati kasse kohvikusse võtta vähem kui tegevuse alguses ning anda neile aega uue elukohaga harjumiseks.

Alaliselt hakkab kohvikus elama viis või kuus kassi, keda ei plaanita kohe alguses uude koju anda. Algselt oli seal üle kümne kassi ning kui mõni kass eriti suureks lemmikuks sai, võis kohviku külastaja ta koju kaasa võtta.

Jõudna loodab, et kassid enam stressi ei lange. Seda aitab tema sõnul vältida kohvikus olev rahulik meeleolu, väiksem külastajate arv ning range külastusreeglitest kinni pidamine. Nimelt hakkas kohvik eelmise aasta lõpus külastajatelt kohvikureeglitega tutvumisel allkirju koguma. «Nüüd julgevad teenindajad külastajatele vajadusel reegleid uuesti meelde tuletada,» märkis naine, kelle sõnul tuli varem ette, et külastajad ei arvestanud kassidega piisavalt ning ärritusid, kui teenindaja püüdis neile reegleid meelde tuletada.

Kasside stressi langemist aitab tema sõnul vältida kindlasti seegi, et neid on nüüd vähem. «Eelistame aidata kodu leida kiisudel selliselt, et nad ei peaks nädalaks-kaheks kohvikusse kolides oma harjumuspärast elukohta vahetama ja uue kasside seltskonnaga kohanema ning hakkama oma kohta kasside hulgas välja võitlema,» rääkis ta, et niisugused muutused tekitaksid stressi. Kohvikus vahetati välja ka kassipesad, et pakkuda neile varjulisemaid ja pehmemaid pesakesi.

Jõudna sõnul on kohviku üheks eesmärgiks tutvustada kodu otsivaid kasse kohviku sõpradele ja külastajatele. Teiseks tuletab varjupaiga kasside nägemine kohvikus inimestele meelde, et looma perre võtmisega kaasneb suur vastutus tema tuleviku eest. «Eesti kodutute loomade varjupaikades hukatakse igal aastal hinnanguliselt 10 000 kassi ning paraku pole kõigile neile võimalik uut kodu leida,» lisas ta.

Hetkel ei ole kohvikul veel ühegi varjupaiga ega turvakoduga lepingut sõlmitud, seega plaanitakse aidata erinevaid abivajavaid kasse.

Kassikohvikus on esimestel kuudel käinud palju külastajaid nii Eestist kui ka erinevatest välisriikidest. Loomasõbrad saavad seal kasse vaadata, pildistada, nendega mängida ning neile süüa anda. Endiselt kehtib kohvikus sissepääsutasu: täiskasvanud peavad maksma viis, üliõpilased ja pensionärid aga 2,5 eurot. Raha kasutatakse kasside eest hoolitsemiseks, arstivisiitideks ning kassimööbli jaoks.

Mullu oktoobris avatud kassikohvik tegi alguses koostööd MTÜ Kasside Turvakoduga, kuid viimane lõpetas kohvikuga koostöö 10. detsembril, võttes seal ajutiselt elanud kassid tagasi oma hoole alla. Põhjuseks tõi turvakodu, et kasside heaolu ja kohviku tegevus oli vastuolus turvakodu eetiliste tõekspidamiste ja ideoloogiaga.

Turvakodu heitis muuhulgas ette, et kohvik ei olnud nõus kassidele pehmeid pesasid võimaldama ning kohviku madala temperatuuri tõttu jäid mitmed niigi külalisterohkest seltskonnast ning laste kiljumisest stressis olnud karvakerad nohuseks ja haigeks.