/nginx/o/2012/04/13/1053772t1hcf46.jpg)
Riigikantselei tegi vahekokkuvõtte Eesti konkurentsivõime seisust, mille kohaselt on peamiselt vajalikud tööjõuga seotud reformid ning ettevõtete ja ülikoolide koostöö majanduse edendamiseks.
Raport: töötajate oskusi tuleb arendada
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vahekokkuvõtte peamine sõnum on, et vajalikud on tööjõuga seotud reformid olemasolevate töötajate oskuste täiendamiseks, et saada juurde töötajaid nii noorte, vanade kui puudega inimeste seas, rääkis vahearuande kokkupanemist juhtinud riigikantselei strateegiadirektori asetäitja Märt Loite BNSile. Ta lisas, et siinkohal on oluline ka tööjõud väljaspool Eestit, kas siis Eestisse naasev tööjõud või ka välistööjõud.
Vahearuanne toob välja, et prognoositavalt kahaneb 20-64-aastaste inimeste arv tööjõuturul järgmise viie aastaga 44 000 inimese võrra. Ulatuslikud reformid nii töövõime- kui haridussüsteemis on juba ka käimas.
Teine asi oleks Loite sõnul ettevõtete ja ülikoolide koostöö - kuidas teadus ja innovatsioon aitaks kõige paremini majanduse hüvangule kaasa.
Vahearuanne on riigikantselei strateegiabüroo ja Euroopa Liidu sekretariaadi hinnang olukorrale ning siseriiklike ja Eesti Euroopa Liidu poliitika tasandi arenguideede kogum. See pakub välja terve rea konkreetsemaid ideid, mis on koondatud kokku laiapõhjalistest diskussioonidest partnerite, ettevõtete esindajatega ja huvigruppidega. «See on selline mõttematerjal, millega on vaja edasi tööd teha,» ütles Loite.
Aprilli lõpus peab valitsus kinnitama uue Eesti 2020 strateegia ja siis saab Loite sõnul ära fikseerida rea uusi tegevusi, mis on vahearuandest nii-öelda pardale on võetud ja mida päriselt tegema hakatakse.