/nginx/o/2009/11/18/268444t1h35dc.jpg)
Kui Soomes pidi keskmine perekond majanduskriisi tõttu loobuma teisest autost, siis endistes nõukogude riikides tuli kokkuhoiukohti leida palju elementaarsematest asjadest. Raskemaks on muutunud ka suhtlus lähedastega.
Majanduskriis raskendas ka suhtlust sõprade-lähedastega
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kriisil on postsotsialistlikes riikides palju tõsisemad tagajärjed, sest siin on sotsiaalsed ja majanduslikud erinevused palju suuremad kui näiteks Soomes ja teistes Põhjamaades, kus tugev sotsiaalkindlustussüsteem puhverdab kukkumisi,» sõnas Uppsala ülikooli sotsioloogiaprofessor Jukka Gronow rahvusringhäälingu raadiouudistele.
«Nii kärbivad siin inimesed näiteks toidu ja kultuuritarbimise arvelt, kui Soomes mõeldakse selle üle, kas äkki peaks loobuma puhkusereisist eksootilisele saarele.»
Eestis pole veel tehtud põhjalikke kvantitatiivuuringuid tarbijate käitumise muutuste kohta, küll aga on andmestik kriisieelse aja kohta, ütles raadiouudistele Tartu Ülikooli ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituudi assistent Maie Kiisel.
Nii näitas 2008. aasta lõpul ehk vahetult enne seda perioodi, kui kriis hakkas ennast tavainimesele tunda andma, tehtud uuring, et pigem on Eestis konsumeristlik elustiil edenenud, eriti vene kogukonna ja nooremate inimeste seas.
Praeguse olukorra analüüsiks kogutud esialgsed andmed annavad tunnistust sellest, et kokkuhoid on muutnud inimesi leidlikumaks ja tekitanud huvi näiteks traditsiooniliste toiduvalmistamisviiside vastu.
«Nad on hakanud leidma soodsamaid kohti, rohkem ise tegema, talveks sisse tegema ja taasavastama traditsioonilise eluviisi elemente, kuid seda päris üldpopulatsiooni kohta üldistada ei saa,» tõdes Kiisel. «On näha, et nii second-hand toodete müüjate kui mahetoodete, kohalike talunike toodete ostude arv on kasvanud, kuid seda ei saa näha, kas kasv on tulenenud selle pinnalt, et ka ostjate arv on kasvanud.»
Kriis on raskendanud ka läbikäimist sõprade-sugulastega. Ehkki võib tunduda, et kui tööd pole, jääb rohkem aega iseendale ja lähedastele, on see pigem vastupidi. «Selle tõttu, et me ei saa enam nii palju tarbida, meil ei ole enam nii palju finantsilisi võimalusi, on kahanenud ka võimalused suhelda sõprade-tuttavate-perekonnaga, sest me oleme harjunud läbikäimises praktiseerima tarbimist,» selgitas Kiisel.