Alates 2014. aasta detsembrist on ettevõtetel kohustus deklareerida kõik üle 1000 eurosed tehingud. Esimesel kuul esitas tehinguinfo 55 protsenti käibemaksukohuslastest ehk iga kolmas majanduslikult aktiivne ettevõte.
Esimesel kuul olid käibe deklareerimisel väga suured lahknevused
Maksuamet saab nüüd infot nii müügi- kui ka ostutehingute kohta ja saab seega hakata kontrollima juhtumeid, kus müügi- ja ostutehingud omavahel ei klapi. Esimesel kuul klappisid andmed vaid ligi 15 protsendi ettevõtete puhul, kuid see on maksuameti hinnangul alguses tõenäoliselt normaalne.
Summade lahknemise põhjuseid võib olla erinevaid: näiteks küsitakse sisendkäibemaks tagasi hilisemas perioodis, kui müüjal tekib käive - see ei ole ameti sõnul probleem. Kuid võidakse eksida ka käibe toimumise aja määratlemisel või lihtsalt deklaratsiooni täitmise reeglites. Võimalus on, et tehingud jäeti tahtlikult deklareerimata või mõjutas infot üleminekuperiood, mis 390 ettevõttele anti.
MTA peadirektor Marek Helmi sõnul annab käibedeklaratsioonidega kogutav info neile võimaluse tegeleda pideva andmete kogumise asemel nende kontrollimisega, mis peakski maksuameti ülesanne olema. Ettevõtjale on see samuti kasulik, kuna kontrollitav ettevõtja ei pea enam esitama andmeid kõikide tehingute, vaid reeglina ainult nende tehingute kohta, mis küsimusi tekitavad.
Tehinguinfost tuli välja ka see, et 3391 ettevõtet on teinud tehinguid ettevõtetega, mis on maksuameti riskiettevõtete nimekirjas ehk maksuameti uurimise all. Nüüd saab maksuamet neile ettevõtjatele riskist teada anda.
2014. aasta andmed näitavad juba praegu käibemaksu laekumise suurt kasvu võrreldes eelneva aastaga.
«Me ise tunnetame, et muutus on väga suur. Ettevõtjate poolt on olnud palju pahameelt, aga ka toetust,» sõnas Helm. «Me lubame olla mõistlikud ja ei võta kõiki lahknevusi pettusena.»