/nginx/o/2015/01/05/3655555t1h4c7d.jpg)
Kuigi tööle pühendumine on karjääriredelil tõusmiseks hea viis, tuleks tippjuhiks edenedes muuta oma töötamise strateegiaid, kirjutab sotsiaalpsühholoog Ron Friedman väljaandes Harvard Business Review.
Ületöötamine mõjutab juhtide efektiivsust
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Friedmani sõnul hinnatakse oma karjääri alguses olevat töötajat peamiselt tema tehnilise soorituse järgi, kuid juhiks tõustes saab üha rohkem oluliseks see, mida ta suudab saavutada oma suhtlemisoskustega.
Seetõttu võib liiga palju töötamine mõjuda juhile tema sõnul lausa kahjulikult. Üleväsimuse tagajärjena suureneb oht, et juht mõistab teda ümbritsevate inimeste kehakeelt valesti ning samuti kasvab verbaalsete konfliktidesse sattumise tõenäosus.
Lisaks rõhutab Friedman, et ületöötamine mõjutab igale juhile ülivajalikku otsustamisvõimekust, kuna mitmete teaduslike uuringute järgi langetavad inimesed väsinuna halvemaid valikuid.
«Ületöötamine ja unenappus ei lase juhil probleeme selgelt näha ning pakkuda neile loomingulisi lahendusi.»
Liiga palju töötavad juhid ootavad tihtipeale ka oma alluvatelt sarnast suhtumist. See tähendab, et töötajad ei saa kunagi end tõeliselt tööelust välja lülitada, mistõttu väheneb nende emotsionaalne seotus tööga ning tekkida võivad lausa füüsilised probleemid.
«Kui non-stop töörügamine saab ettevõttes standardiks, on töötajatel raske tunda, et see on nende enda valik,» selgitas Friedman.
Ületöötavad juhid peaks psühholoogi sõnul tekitama endale väikesed harjumused, mille abil end töömaailmast välja lülitada. Näiteks võiks õhtul koju jõudnuna jätta nutitelefon teise tuppa või tegeleda füüsilist aktiivsust nõudva hobiga.