Päevatoimetaja:
Sander Silm

YLE: maksupettuse võimalus meelitab firmasid registreerima Eestisse

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Mari Kamps
Copy
Ehitustöölised
Ehitustöölised Foto: SCANPIX

Soomlased saavad alates 2009. aasta maist registreerida oma firma Eesti äriregistris läbi interneti ja nii on nende arv Eestis registreeritud firmade omanike või juhtidena järsult suurenenud.

Eesti firmade juhtkondades oli mullu 16 000 inimest, kel on Soome isikukood, kirjutab YLE. Soomlased registreerivad Eestis firmad eelkõige ehitusvallas ja seda maksude vältimiseks.

«See pakub väga lihtsa mooduse vältida tellija vastutuse seadust. Kui võtad kasutusele uue firma, siis sel on puhtad paberid ja nii pääseb igasugusest kontrollimisest,» rääkis maksunõunikust varimajanduse spetsialist Markku Hirvonen.

Soomes 2007. aastal jõustunud tellija vastutuse seadus kohustab töö tellijat kontrollima allhanketöid tegeva ettevõtte tausta.

Ehitusvallas ei pea Eestis registreeritud firma tasuma makse vähem kui kuus kuud kestvate tööülesannete puhul. Firmasid vahetades pääseb aga vastutusest. Töölised ja firmade autod ehitusplatsil ei vahetu nii nagu ettevõtte nimed.

«Soome ametnikud ei suuda jälgida, kui kaua töötamine Soomes tegelikult kestab. Tõenäoliselt jäävad samad autod ja mehed ehitustele,» rääkis Hirvonen.

Eesti äriregistris oli möödunud aasta juuni omaniku või juhina kirjas 8600 soomlast, mis on 1700 võrra enam kui kolm aastat tagasi.

Varimajandusega võitlemiseks loodud arenguprojekt Virke projektijuht Janne Marttinen rääkis, et registris on palju selliseid soomlastest ärimehi, kelle taust sisaldab endas näiteks pankrotistumist, varasemate ettevõtmisega seotud maksupettust või ärikeeldu.

Virke uuringu järgi tegutseb Eestis registreeritud ettevõtetes 90 Soomes ärikeelu saanud inimest.

Tagasi üles