Tänapäeval on leiutatud ja toodetakse tarbeasju ja kaupa, mis osutuvad praagiks. Üks sellistest imetlusväärsetest esemetest, mille minu tuttav juhtus ostma Tartus, Bauhofi kauplusest, oli kahest osast koosnev ilus pika tilaga toalillede kastmise kann.
Lugeja: mõistatuslik kastekann või praak?
Kannu alghind oli 99 krooni, allahinnatult maksis see 14,8 krooni. Odav hind meelitas kannu ostma. Kassas aga löödi tšekile ikkagi 99 krooni. Peale mõningat tõestamist, et toode on allahinnatud, sai tuttav selle 14,8 krooniga.
Kodus selgus aga, et kastekann ei pea vett ja toalilli on sellega kasta võimatu. Poes kastekannu ostmisel ning selle disainiilu ja odava hinna lummuses ta sellepeale ei tulnud. Ostjale jäi kodus mõistatuseks, kas kastekann on äkki poolfabrikaat, millele tuleb kodus mõned vidinad juurde lisada või on see toodetud maavälistele tehisintellektidele, kes oskavad seda kasutada .
Ostja läks kannuga Bauhofi kauplusesse tagasi, kus see lahkelt samasuguse kannu vastu ümber vahetati. Uus kann pidas õnneks vett ja põhi ei liikunud.
Tuleb välja, et praegusel masuajal tahetakse ostjatele pähe määrida igasugust sõnnikut, algul kõrge hinnaga, hiljem allahinnatult.
See lugu lõppes hästi, sest ostjal õnnestus saada uus ja töötav kann. Samas oleks olukord võinud ka üsna piinlikuks kujuneda, kui kann oleks ostetud näiteks kingituseks või ostja tulnud kaugelt. Piinlik olukord kinkijale. Kaugelt pärit ostjale poleks aga vahetamine kõne alla tulnud, kuna sõidukulud oleksid olnud suuremad. Kannu oleks ta virutatud lihtsalt prügikasti.