Raudsaar: aastaks 2030 on tekkinud uus meediasüsteem

Mart Raudsaar Foto: Pm

Hiljuti tuli Soome tuntud ekspert Risto Lähdesmäki välja avaldusega, et aastaks 2030 on kõik paberlehed asendunud online-väljaannetega. EALLi tegevjuht Mart Raudsaar seda teooriat aga toetama ei tõtta.

Lisaks Lähdesmäkile, kelle ettevõte on tuntud näiteks mitmesuguste mobiiliaplikatsioonide arendajana, on aastaks 2030 paberlehtede kadu ennustanud ka Rupert Murdoch.

Lisaks tuli Murdoch hiljaaegu välja ideega hakata pakkuma kvaliteetlehte iPadi vahendusel, mis oleks hübriid paberlehe sisust ja osaliselt veebilehe infokandjast ning tapaks meediamagnaadi hinnangul internetis levivad väljaanded.

«Isiklikult olen aastataguses Postimehe essees ennustanud suurt tulevikku elektroonilisele ajalehele, kui see muutub hõlpsamalt loetavamaks, kergemaks ja miks ka mitte painduvaks. iPadi tulek on kahtlemata samm sellise ajalehe suunas, mis sarnaneks struktuurilt ja sisult aga pigem tänapäevase paberlehega kui veebiajakirjandusega,« lausus Raudsaar.

Ta lisas, et taoline leht üksnes leviks elektrooniliselt ning sisu pakuks lisaks mitmesuguseid multimeediarakendusi.

Tulevikku ennustades on Eesti Ajalehtede Liidu (EALL) tegevjuhi hinnangul oluline pidada silmas inimeste vajadusi ning paberlehtede, elektrooniliste lehtede ja veebiajakirjanduse funktsioone nende vajaduste rahuldamisel.

«Võidab see, kes rahuldab vajadusi kõige paremini ja kõige mõistlikuma hinnaga.»

Justnimelt sellel põhjusel on ka Raudsaar endiselt kindel, et aastaks 2030 pole paberlehed kuhugi kadunud.

Pigem on tekkinud uus meediasüsteem, mida oleks kõige parem kujutada graafiliselt.

Sinna meediasüsteemi kuuluksid Raudsaare arvates esiteks paberväljaanded, mis on ajakirjalaadsed publitsistikaväljaanded, mis pakuvad analüüsi, kommentaari ja areeni mõtestatud aruteluks. «Habermasi kuldajastu naasmine.»

Nende pluss on lugemismugavus ja  hea arhiveeritavus, sest endiselt pole veel piisava turvalisusega tagatud elektroonilise materjali pikaaegset arhiveerimist.

Kuna nende lugejaks jääb Raudsaare hinnangul kindlasti auditooriumi eliit, on nende mõju jätkuvalt tähelepanuväärne.

Teisena tõi ta välja elektroonilised väljaanded ehk siis paberväljaannete elektrooniline versioon multimeedia lisanditega, mis võib ilmuda iga päev, samas kui ajakirjalaadsemaks muutunud paberleht ilmub üle päeva või kord nädalas.

«Võimalik, et need kujunevad konkurendiks ka traditsioonilisele ringhäälingu mudelile.»

Eelnevale kahele lisanduvad Raudsaare sõnul veel veebiväljaanded, mis jagunevad omakorda vähemalt kolme kategooriasse.

(Elustiili)portaalid, kus uudiste ja nn pehmete olemuslugude tarbimine on seotud meelelahutuse ja hobidega ning on teisejärguline. Seal on suur rõhk suhtlusel ja interaktiivsusel. Raudsaare sõnul on taoliste portaalide sisu tõenäoliselt tasuta kättesaadav.

Neile lisanduvad personaalse uudisteagentuuri tüüpi portaalid, kus mingite süvahuvidega lugeja saab koostada oma eelistuste põhjal infolehe, välistades teda mittehuvitavad teemad. Näitena taolisest portaalist tõi Raudsaar Meehive.com-i. Sellised portaalid on mehe hinnangul tõenäoliselt tasulised.

Kolmanda veebiväljaande kategooriana pakkus ta välja elektrooniliste väljaannete veebiversioonid, mis on kohandatud lugemiseks mobiiltelefonides või pihuarvutites.

Nende puhul on sisu tõenäoliselt osaliselt tasuline ja tasuta nendele, kes tellivad põhiväljaannet.

«Ilmselt muutub suureks bisnis''eks andmebaaside haldamine ja mitmesuguste päringute võimaldamine põhiväljande, ükskõik, kas paberil või elektroonilise, tellijatele või muudele huvilistele päevapileti alusel.»

Seega arvas Raudsaar, et paberlehtede ja -väljaannete osakaal kindlasti väheneb, ent nad ei kao ning pilt on palju keerukam kui paberleht versus internet.

Infokandjate ja kommunikatsioonivahendite arengu tõttu tekib ka palju ajakirjandusväljaannete hübriidvorme, mille vahel toimub tõenäoliselt lahknemine lähtuvalt sellest, milline väljaanne millist tarbija funktsiooni kõige paremini täidab.

«Infokandja ja kommunikatsioonivahendi iseloom võib siinjuures mängida määravat rolli. Medium is the message.»