Päevatoimetaja:
Sander Silm

Hea meepurgi kaane all on tirts usaldust

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Aleksander Kilk soovitab meepurgilt otsida mesiniku nime ja aadressi, et vajadusel selgitust küsida.
Aleksander Kilk soovitab meepurgilt otsida mesiniku nime ja aadressi, et vajadusel selgitust küsida. Foto: Artur Sadovski

Kuigi suurte linnade ketikaupluste külastajale võib jääda mulje, et Eesti mett pole enam saadagi, tarvitab enamik eestimaalasi tegelikult kohalike tootjate mett.


Kui suure supermarketi letil on Hiina ja Argentina mesi, siis kust Eesti mett ikkagi saadakse? Konjunktuuriinstituudi mullused andmed osutavad, et igal eestimaalasel on vähemalt üks tuttav mesinik – ligi 60 protsenti inimestest ostab meepurgi otse tootjalt. Sama trendi kinnitavad ka mesinike vastused – rohkem kui 85 protsenti müüb oma toodangu otse tarbijatele.

Eesti Mesinike Liidu juht Aleksander Kilk tõi otsemüügi laia leviku põhjusena välja mee kui kauba omapära, see on usaldust vajav kaup. «Mesinikud ütlevad ikka, et meepurgi kaane all on tirts usaldust,» ütles ta. «Otsemüügi korral tekib see usaldus kiiremini.»

Aastate jooksul kogutud andmed on välja toonud ka selle, et eestlased peavad kodumaist mett imporditust värskemaks, kvaliteetsemaks ja tervislikumaks.

Tervise eest hoolitsemine on mesinike esindaja selgitusel põhjuseks, miks mee tarvitamine pole majanduslikult raskel ajal vähenenud ega hinnad kukkunud. Praegu on Eesti mee keskmine turuhind 100 krooni kilo.

«Sissetulekud ei ole ju suurenenud, pigem vastupidi, aga mee hind on paaril viimasel aastal kas püsinud või tõusnud. See tähendab, et ollakse valmis rohkem maksma,» rääkis Kilk.
«See ei saa olla lihtsalt altruism, see on soov hoida oma tervist» nentis mesinike liidu juht. «Rahvas teadvustab terviseteemat palju rohkem.»

Konkreetset mett, mis oleks tervisele eriti hea, ei osanud mees välja tuua. On inimesi, kes peavad eriliseks pärnaõiemett, kuid Kilgi sõnul saab puhast kodumaist pärnaõiemett väga harva – kord viie-seitsme aasta tagant, mil juhtuvad kokku kõik vajalikud tingimused.

Ise pidas mees väärtuslikuks kanarbikumett, mis on mujal Euroopas kõige kallim mesi üldse. Sellel on kõrge mineraalainete sisaldus, hea tervistav toime ja kergelt mõrkjas maitse.
«On inimesi, kes tõesti fännavad seda mett,» ütles ta. «See võiks olla ka meie mesinduse bränd, kui me suudaksime seda palju-palju toota.»

Samuti kuuluvad Kilgi lemmikute sekka tumekollase tooni ja veidi vänge maitsega võilillemesi ja tatramesi. Viimast ei saa küll Eestis praegu toota, sest puuduvad sobivad tatrasordid, kuid Leedu kolleegidelt pärit tatramett ostab ta meelsasti.

Turule või poodi mee järele minevale inimesele soovitas Kilk pöörata tähelepanu sildile. Kui seal on kenasti kirjas tootja nimi, kontaktandmed ja mesila asukoht, siis on tõenäoliselt tegemist ausa kaubaga.

Kui juhtub, et mesi ei tundu olema just see, mida oodati, võib alati mesinikule helistada ja küsida selgitust, julgustas ta.

Tagasi üles