Riik külvab ettevõtlustoetusi tuulde

Foto: Pm

Miljardid kroonid maksumaksjate raha, mille riik on viimastel aastatel maksnud ettevõtlustoetustena, pole kasvatanud eksporti ega meie firmade tööviljakust, selgub riigikontrolli värskest uuringust.

See ei tähenda, et riigikontroll oleks avastanud toetusteks makstud raha varguse või raiskamise. Riigikontrolli audiitorid Urmet Lee, Piret Tõnurist ja Ermo Liedemann seadsid mullu sügisel alanud uurimistöö eesmärgiks küsimuse: kas riik toetab oma ettevõtteid parimal viisil?

Üheksa kuud väldanud analüüsi tulemusena kinnitavad audiitorid, et riik ei tee seda. Riigiametnikest audiitorid väldivad emotsionaalset kõnepruuki, kuid ajakirjanikul lubavad nad öelda, et senisel moel jagamine võrdub toetusraha tuulde lennutamisega.

«Eesti ettevõtete vähene tootlikkus ja ekspordivõime ei ole toetuste mõjul oluliselt suurenenud. Vähese mõju põhjuseks on jäik, rõhuasetuseta ja killustunud toetuste süsteem, mis püüab tegeleda paljude probleemidega ega arvesta tegelike vajadustega,» seisab riigikontrolli täna avalikustatavas auditis.

Puudub sihikindel poliitika
Et raha läheb tühja, tõestab ka fakt, et suurema osa toetust saanud projektidest oleks ettevõtjad auditi ajal tehtud küsitluste põhjal suuremas või väiksemas mahus niikuinii ellu viinud. Seega on Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) või Kredexi toetusraha nagu kirss tordi peal või väike riigipoolne preemia tublile ettevõtjale.

Riigikontroll leidis ka, et toetused rikuvad riigisisest konkurentsi. Välisturgudele meie ettevõtted toetuste abil reeglina ei lähe ja toetust saanud on seetõttu eelisolukorras kodumaal.

Lee, Tõnuristi ja Liedemanni töö üks peamisi järeldusi on, et riigil pole sihipärast ettevõtluspoliitikat. Poliitikud pole otsustanud, keda toetada ja milleks toetada. Ammugi mitte seda, mis on toetuste maksmise suurem eesmärk.

Valitsusel on kaks ettevõtluse toetamiseks loodud sihtasutust: EAS ja Kredex. Need töötavad nagu kaubamajad, oodates ostjaid. Ettevõtjatest ostjad astuvad aga lettide ette ja püüavad sealt toetusi saada. Kuue aastaga on need kaks asutust otsetoetustena või ka käenduste ja garantiidena saanud 7,4 miljardit krooni. Ühelt poolt on see suur raha, teisalt seda raha polegi – oleneb, millega võrrelda.
Seda enam aga on riigikontrolli audiitorite meelest õigustatud küsimus, et kui raha on väga vähe, siis mis on selle vähesegi toetusraha kasutamise tulemus?

Riigikontroll võrdles ja küsitles toetusi saanud ettevõtteid ja neid, kes polnud toetusi saanud. Seda tehti üheksas majandusharus, mida majandusministeerium peab Eestile oluliseks. Uuringust selgus, et aastatel 2004–2007 kasvasid vaid ühel aastal toetust saanud ettevõtete lisandväärtuse ja müügitulu näitajad kiiremini neist, kes polnud toetusi saanud.

Tootlikkus ei kasvanud
Kusjuures toetusi saanud ettevõtete jääktulu jäi kõigil aastatel alla neile firmadele, mis polnud toetusi saanud. Jääktuluna käsitleb riigikontroll sisuliselt ettevõtete kasumit ehk raha, mis jääb ettevõtjale kätte pärast kulumi ja tööjõukulude maha arvutamist. «Kahe rühma ligilähedaselt võrdsed majandustulemused näitavad, et toetustel ei olnud makromajanduslikku mõju,» kirjutavad audiitorid.

Ainult viiendik küsitletud ettevõtjaist leidis, et toetused kasvatasid firma tootlikkust. Viimast peavad aga auditi autorid väikeriigi majanduse eduka toimimise ja konkurentsivõime kasvatamise seisukohalt kõige tähtsamaks.

Majandusminister Juhan Parts tänas riigikontrolli tehtud töö eest, kuid kinnitas, et ei nõustu auditi järeldustega. «Riigikontroll on olnud auditi tulemuste tõlgendamisel negatiivselt meelestatud,» teatas Parts. «Pikema tasuvusajaga projektide puhul pole möödunud piisavalt aega mõjude ilmnemiseks, küsitlus toimus kriisi ajal, mil ettevõtjate hinnangud on negatiivsemad.»
Riigikontrolli audiitorid kirjutavad ka sellest, et Eesti ettevõtjad konkureerivad välisfirmadega, mis saavad kodumaal kopsakaid toetusi.

Eesti valitsuse seisukoha selles küsimuses võttis aga kokku Jürgen Ligi: «Toetuse andmise põhjuseks ei saa olla argument, et teised riigid oma ettevõtteid toetavad.»