/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2015/01/02/3650711t1h5620.jpg)
New Yorgi ülikooli majandusprofessor Nouriel Roubini, kes oma süngete ennustuste tõttu kannab hüüdnime dr Doom, nimetab selle aasta maailmamajanduse viis peamist riski, kirjutab Dagens Industri.
Dr Doom nimetab selle aasta viis peamist riski maailmamajanduses
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Esimese riskina mainib Roubini asutatud konsultatsioonifirma Roubini Global Economics euroala uut võimalikku kriisi. Euroopat kuus aastat vaevanud majanduskriis on suurendanud toetust äärmusparteidele: Syrizale Kreekas, Podemosele Hispaanias, AfD-le Saksamaal ja Rahvusrindele Prantsusmaal. Kõik see kasvatab poliitilist ebastabiilsust.
Roubini ei välista euroalas uut majanduslangust ja deflatsiooni, kuna ei usu, et Euroopa Keskpanga ergutusprogrammist piisaks euroala majanduse jalule tõstmiseks. Vaja oleks tõhusat finantspoliitilist ergutust eriti Saksamaal, kus aga poliitikud seda ei toeta.
Tagasilööke võib anda Jaapani peaministri Shinzo Abe majanduspoliitika, mida kutsutakse abenoomikaks. Kaks aastat rakendatud lõdvema rahapoliitika ja struktuurireformide tulemused on vastukäivad. Tekkinud on inflatsioon, jeen on nõrgenenud ja börs tõusnud, kuid kallinenud on importkaubad, palkade kasv on nõrk ja käibemaksu tõstmine on vähendanud tarbijate ostuvõimet, riigivõlg moodustab 250 protsenti sisemajanduse koguproduktist. Selle vähendamiseks on vaja käibemaksu tõstmist jätkata. Kui struktuurireformid ei edene, võib abenoomika sattuda raskustesse.
Kolmandaks ohuks on Hiina majanduskasvu järsk pidurdumine. Hiina juhtkond püüab majanduskasvu mootoriks teha ekspordi ja laenude asemel tarbimist. Samal ajal tuleb üleval hoida senist üsna suurt, üle 7 protsendi ulatuvat majanduskasvu, et ei tekiks liiga suurt töötust. Kinnisvaraturul on tekkinud mullioht ja riski kujutab ka varipangandus. Kui Hiina majanduskasv peaks langema, mõjutaks see kogu maailma majandust.
Neljanda ohuna mainib Roubini geopoliitikat. Seni ei ole Ukraina kriis ja IS-i tegevus finantsturge eriti mõjutanud, aga see ei pruugi nii jääda. Laieneda võib Süüria kodusõda, madal naftahind võib tekitada sotsiaalseid rahutusi naftariikides ja ebola epideemia levik võib jätkuda.
Ja viiendaks näeb Roubini ohtu liigselt tugevnevas dollaris. Kui USA majandus kasvab hästi ja keskpank alustab baasintressi tõstmist ning samal ajal Euroopa ja Jaapani keskpank rakendavad lõtva rahapoliitikat, siis tugevdab see dollarit. See soodustaks ülejäänud riikide eksporti, kuid võib pidurdada USA enda majanduse toibumist. Liiga tugev dollar võib maailmas taas tasakaalu paigast ära nihutada, mis oli eelmise finantskriisi põhjus.