/nginx/o/2014/12/31/3646305t1h997f.jpg)
Väliskaubandus- ja ettevõtlusminister Anne Sulling ei nõustu kahega kolmest Arengufondi poolt välja pakutud ettevõtluse kasvuvaldkonnast eelarveperioodil 2014–2020.
Sulling ei ole rahul ka Arengufondi ettevõtluse visiooniga
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nutika spetsialiseerumise alade defineerimise ülesanne anti Arengufondile ligi kaks aastat tagasi. Euroopa Liidu struktuurifondide uue perioodi vahendite kasutamise eeltingimus oli, et defineeritaks valdkonnad, kuhu toetus kontsentreerida. Selleks oli vaja analüüsida, mis on kõige suurema potentsiaaliga alad meie majanduses. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ja haridusministeerium otsustasid nende valdkondade defineerimise ülesande anda Arengufondile. Arengufond töötas need valdkonnad välja ning need fikseeriti ettevõtluse kasvustrateegias 2014–2020. Kasvuvaldkondi on kokku kolm: IKT horisontaalselt läbi teiste sektorite, tervisetehnoloogiad ja -teenused ning ressursside efektiivsem kasutamine.
«Kui ma ise makroökonomistina olen vaadanud Eesti majanduspilti ja võrdlen seda mõttega, et need kolm peaksid olema Eesti kasvuvaldkonnad ehk valdkonnad, mis maksimeerivad lisandväärtuse suurendamist meie majanduses, siis need tekitavad minus teatud küsimusi,» märkis ta. Esimene kasvuvaldkond on tema sõnul arusaadav, sest info- ja kommunikatsioonitehnoloogia lahenduste parem rakendamine erinevates sektorites on üks peamisi tootlikkuse tõstmise viise.
«Kui me vaatame aga tervisetehnoloogiaid ja -teenuseid, mida Arengufond on püüdnud defineerida, siis seal on sees peamiselt e-tervise platvorm. Samas ei tule raportist välja ärimudelid, mis peaksid e-tervisest tegema Eesti majanduse ekspordi kasvumootori,» ütles Sulling.
Ka e-riigi lahenduste ekspordivõimekus on meil olnud Sullingu sõnul kesine ja sellel on ka omad põhjused. Või siis on valitud kasvualaks biotehnoloogia, kuigi raport ise mainib, et Eesti biotehnoloogiasektoril ei ole globaalse väärtusahela kontekstis erilist rolli ning see saab Eestis areneda vaid siis, kui riik on oluline tellija. See valdkond ei kuulu kindlasti Eesti ekspordi esikümnesse, isegi mitte kahekümnesse. Kui me mõtleme selle peale, et väikese avatud majanduse kasv peaks peamiselt tulema ekspordist, siis minul tekib siin rida küsimusi.
Küsimusi tekitab tema sõnul ka ka kolmas kasvuvaldkond. «Ressursside efektiivne kasutamine viitab pigem kokkuhoiule, efektiivsusele. Muide on ka Arengufondi viimastes raportites küll räägitud ressursside väärindamisest, mis on midagi muud kui efektiivsus. Kui me vaatame sinna aga veel lähemalt sisse, on see defineeritud nii, et lähenemine on väga teadusmahukas – näiteks püüame arendada erinevaid materjale, et jõuda uute toodeteni. Kui ma vaatan majandust laiemalt, siis leian, et meil oleks vaja tegeleda tootearendusega terviklikult, mitte ainult ühe osaga sellest,» rääkis Sulling.