/nginx/o/2014/12/30/3644327t1hef19.jpg)
«Lapse isa maksab igakuist mitteametlikku toetust, ametlikult alimente määratud pole, leppisime summas kokku. Laps elab Eestis emaga. Isa abiellus ja kolis Soome elama. Küsis lapse ID-kaardi koopiat, et kuskil esitada. Ilmselt tahab ennast töötuks võtta ja erinevaid hüvesid kasutada. Kas tal on ka õigus küsida lapsetoetust? Mida ja palju tal on üldse õigus teises riigis küsida, kui laps ametlikult Eestis elab ja lasteaias käib?» küsib ema.
Vastab sotsiaalkindlustusameti pressiesindaja Elve Tonts
Euroopa Liidu perehüvitiste määramisel on otsustav lapsevanema(te) töötamise riik. Pere jagunemisel kahe riigi vahel maksab perehüvitisi see riik, kus inimene töötab (Euroopa Liidu perehüvitiste kontekstis võrdsustatakse töötukassas arvel olemist või ametlikul lapsehoolduspuhkusel viibimist töötamisega). Kui töötavad mõlemad lapsevanemad, on perehüvitiste esmane maksja lapse elukohariik.
Lapse vanemal puudub õigus perehüvitistele Soomes juhul, kui see vanem ei moodusta ühist leibkonda oma lapsega. Perehüvitiste maksmisel arvestatakse reeglina ühise leibkonna ühel aadressil elavaid vanemaid ja lapsi. Juhul kui lapsevanemad elavad erinevatel aadressidel, on vaja kinnitust, et sisuliselt on tegemist ühise majapidamise ja üheskoos last kasvatavate isikutega. (Näiteks lapse isa hakkab Soomes peretoetusi taotlema. Eestis saab peretoetusi lapse ema. Vanemad abielus ei ole. Rahvastikuregistri järgi elab laps oma emaga Eestis ja isal on teine aadress. Sellisel juhul peab ema kinnitama, et lapse isa moodustab ühise leibkonna oma lapsega ja osaleb oma lapse kasvatamises. Juhul kui ema ei kinnita ühist leibkonda, ei määra Soome Vabariik peretoetusi lapse isale.) Aga siin on liikmesriikides erinev praktika.
Perehüvitiste prioriteetsuse määramise eeskirjad Euroopa Liidus on sätestatud Euroopa Parlamendi ja Euroopa Nõukogu määruse nr 883/2004 artiklis 68, mille lõike 1 punktis a on sätestatud, et kui hüvitisi maksavad mitu liikmesriiki erinevatel alustel, on prioriteetsusjärjekord järgmine: esmalt õigused, mis saadakse töötamise või füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise alusel;
teiseks õigused, mis saadakse pensioni saamise alusel; ja lõpuks elukohast tulenevad õigused.
Samaaegselt ei ole lubatud maksta ühe ja sama lapse eest kahe riigi perehüvitisi täies mahus. Kui töökohariigi perehüvitiste kogusumma on madalam lapse elukohariigi summaarsest perehüvitisest, tuleb elukohariigil maksta lisahüvitist (ja vastupidi). Lisahüvitise suurus võrdub kahe riigi summaarsete perehüvitiste vahega. Pere saab hüvitisi kokku nii palju, kui on kõrgema perehüvitise tasemega riigi summaarne hüvitis. Perehüvitise lisahüvitise suurus arvutatakse välja eraldi iga lapse kohta. Selleks võrreldakse iga lapse kohta Eestis makstud ELi perehüvitise suurust sama lapse kohta sama perioodi eest välisriigis makstud ELi perehüvitise suurusega.