/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2014/12/30/3643891t1hbafd.jpg)
Väliskaubandus- ja ettevõtlusminister Anne Sulling tõstatas küsimuse, millega peaks Arengufond tulevikus üldse tegelema, kui neid mõttekojana ei kasutata ja investeerimine lõpetatakse.
Sulling kahtleb Arengufondi rollis
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Arengufondis oleks vaja teha muudatusi kõikidel tasanditel. Kui see loodi, pandi talle seadusega ülesandeks ühelt poolt tegeleda arenguseirega, tulla välja uute initsiatiividega majandusarengu toetamiseks ja teiselt poolt aidata käivitada kohalikku riskikapitaliturgu – pakkudes otseinvesteeringuid kõrge potentsiaaliga alustavatesse ettevõtetesse,» ütles Sulling intervjuus BNS-ile.
Ta märkis, et praeguseks on olukord investeeringute poolel muutunud. «Oleme jõudnud seisu, kus meil on turule tekkinud erakapitalil fondivalitsejad ning riik ei peaks nendega konkureerima. Seda enam, et olemasolevad vahendid on juba investeeritud või jätkuinvesteeringuteks broneeritud ning erakapitali kaasamine muutub riigi poolt hallatavale fondile keeruliseks, kui turul on juba erakapitalil põhinevad tegijad,» rääkis minister ja märkis, et seetõttu otsustas ka Arengufondi nõukogu suvel erastada investeerimisega tegeleva tütarfirma Smartcap.
«Seire poolelt pidi Arengufond täitma riigikogu mõttekoja rolli, tegelema arenguseirega ning välja tulema uute initsiatiividega majandusarengu toetamiseks. Samas ei ole riigikogu Arengufondi kunagi mõttekojana kasutanud ehk ei ole sealt tellinud seni mitte ühtegi tööd. Küll aga on erinevad ministeeriumid andnud Arengufondile ülesandeks välja töötada erinevaid arengukavu ning sekka ülesandeid, mida ministeeriumid oleksid võinud ise läbi viia,» rääkis minister ja lisas, et muuhulgas on fondi juhtida antud ka Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) Startup Eesti programm, mida EAS võiks nüüd, kui juhtimisprobleemid on lahendatud, ka ise juhtida.
«Ühesõnaga, Arengufondi roll on praktikas teisenenud ja küsimus täna – kus seire pool on teisenenud ja investeeringute pool on välja minemas – ongi: millega peaks Arengufond tulevikus tegelema? See on küsimus eelkõige riigikogule, mis on Arengufondi ellu kutsunud ning omab kontrolli Arengufondi tegevust reguleeriva Arengufondi seaduse üle,» märkis ta.
Ministri sõnul tuleb üle vaadata ka Arengufondi seaduses kirjas olev juhtimisstruktuur. «Kas tõesti on nii tillukese organisatsiooni, milles töötab 20 täiskohaga ja 4 osalise koormusega töötajat, jaoks vaja üheksaliikmelist nõukogu?» märkis ta.