/nginx/o/2008/03/13/26068t1h83fa.jpg)
Läti on viimastel aastatel tõusnud kulla sisseostjast hoopis eksportijaks.
Läti tõusis kulla eksportijaks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lõunanaabrid ei ole küll salajast väärismetalli maardlat avastanud, vaid elanikelt pandimajades ja kokkuostufirmades omandatud kraam müüakse välismaale edasi, vahendab Läti majanduslehe Dienas Bizness venekeelne võrguväljaanne ajalehte Latvijas avize.
Ajaleht juhib tähelepanu ka sellele, et samal ajal, kui Läti elanikud püüavad oma sõrmuseid, kaela- ja käekette rahaks teha, tahavad välismaalased ebakindlas olukorras just rahakupüüre ajahambale vastupidavama väärismetalli vastu vahetada.
Kulla hind on maailmaturul tõusnud, mistõttu ka kokkuostjad pakuvad selle eest varasemast kõrgemaid summasid. Nii võib mõned aastad tagasi umbes 500-dollarilise untsihinna ehk 11-12- latise grammihinnaga soetatud kuldehete eest täna saada ostule kulutatuga samaväärne summa.
Olukorda turul ei kasuta ära mitte ainult eraisikud, kel koju hulgaliselt kuldehteid kuhjunud, vaid ka ettevõtjad, kes näevad ehete kokkuostus ja välismaale edasimüügis võimalust raskel ajal ellu jääda, sest sisenõudlus uute kuldehete järele on kahanenud 60 protsenti.
Selles vallas tegutsevate ettevõtjate sõnutsi võiks kokkuostetud ehteid teoorias ka Lätis ümber töödelda, kuid riigis ei ole ühtegi firmat, kes võiks kõikidele rahvusvahelistele standarditele vastavat investeerimiskulda valmistada.