Valgevene lõikab kasu Vene-lääne suhete halvenemisest

Valgevene president Aleksandr Lukašenka ja Venemaa riigipea Vladimir Putin selle aasta juulis. Foto: SCANPIX

Venemaa ja lääne suhete halvenemisest lõikab kasu  Valgevene, kelle autoritaarset liidrit Aleksandr Lukašenkat nimetati Ühendriikides ja Euroopa Liidus kunagi «Euroopa viimaseks diktaatoriks.»

Lukašenka naudib oma uut rolli Ukraina rahukõneluste vahendajana ning tema 10 miljoni elanikuga teenib korralikku tulu Moskva poolt vastuseks lääne sanktsioonidele keelustatud Euroopa toidukaupade ümbertöötlemisest või -pakendamisest. Nii on merepiirita riigis näiteks merekala väljavedu viimase kolme kuu jooksul kahekordistunud, vahendab BNS. 

Toidukaupade eksport Venemaale on olnud Valgevenele oluline valuutaallikas ning mullu ulatus see 5,7 miljardi dollarini (4,65 miljardit eurot). Tänavused andmed pole veel saadaval, kuid impordi kiire kasv Euroopast näitab, et Minsk on Moskva sisseveokeeldu Euroopast kiiresti ära kasutamas.

«Lukašenka loodab teha Valgevenest silla ida ja lääne vahel, mille eest mõlemal tuleb maksta,» ütles Minski sõltumatu analüütik Aleksandr Klaskovski.

«Lukašenkale meeldib vanasõna: «sõbralik vasikas imeb kahe ema nisast».»

Tänu headele suhetele nii Ukraina kui ka Venemaa juhtidega on Valgevest saanud neutraalne pind Ukraina rahukõnelusteks. Kuna Vene president Vladimir Putin on sattunud läänes halba kirja, ei ole Lukašenka enam kriitika peamine sihtmärk, kuigi jätkab endiselt teisitimõtlemise ja sõltumatu ajakirjanduse mahasurumist. «Valgevene on muutumas paariariigist lugupeetud partneriks,» märkis Klaskovski.

Valgevene president üritab uut olukorda ära kasutada. Valitsus peab praegu Rahvusvahelise Valuutafondiga (IMF) kõnelusi uue võimaliku laenu üle ning Lukašenka majandusminister osales hiljuti Londonis välisinvestorite ligimeelitamiseks korraldatud konverentsil.

«Lukašenka saab aru, et Kremli toetus kahaneb Vene majanduslanguse tõttu märgatavalt ning otsib seetõttu ressursse mujalt,» ütles Minski Misese uurimiskeskuse juht Jaroslav Romantšuk.

Kaks kümnendit võimul olnud Lukašenka loodab novembris uut tagasivalimist, kuid riik on suures rahahädas. Järgmisel aastal tuleb Valgevenel tasuda välisvõlga nelja miljardi dollari ulatuses, riigi valuutavarud ulatuvad praegu vaid 5,8 miljardi dollarini (4,7 miljardi euroni).

«Lukašenka asub demokraatiat imiteerima nagu ta on rahahätta sattudes alati teinud,» ütles opositsioonipoliitik Stanislav Šuškevitš. «Lääne mälu on võrdlemisi lühike.»

IMF on sidunud abi andmise reformide, majanduse liberaliseerimise ja riigivarade erastamisega, millega Lukašenka tõenäoliselt ei nõustu.

Hoolimata Lukašenka lähenemisest läänele jääb tema peamiseks sponsoriks ilmselt siiski Venemaa, kellelt Valgevene on saanud odavat energiat ja laene. Kuigi Moskvale ei meeldi Valgevene hangeldamine sanktsioonikaupadega, on Venemaal vaja oma poliitilist ja sõjalist liitlast säilitada.