Sisekujundaja – kellele ja miks?

Foto: SCANPIX

Kas olete tundnud, et mõnes ruumis on hea olla, sest kõik paistab läbi mõelduna ja mugavusaste on kõrge, samal ajal kui teine ruum näib justkui poolik, kaugel täiuslikkusest? Kui teate, millest räägin, siis olete tõenäoliselt tajunud vahet sisearhitekti poolt ülevaadatud ruumil ja amatööri tehtul. Kuigi tõsi on ka see, et mõnel inimesel tuleb täiuslik kodu- või kontorisisustamine välja loomuliku ande abil. Paljudel see aga ei õnnestu ning nii tundubki õhustik justkui poolik.

Lihtsustatult öeldes tegeleb sisekujundaja ehk -arhitekt ruumide sisemise interjööri loomisega. Iga ruum koosneb sisekujundusest, isegi kui tegemist on väga tagasihoidliku ja pealtnäha lihtsa elamise, büroo või avaliku ruumiga.

Üks peamisi väärarusaamu on, et sisekujundajad tegelevad vaid tapeetide ja kardinate värvi ning õige diivani otsimisega. Kui see oleks nii lihtne, siis ei peaks arhitektid aastaid kõrgkoolides õppimagi. «Sisearhitekt loob ruumi funktsionaalsuse ja harmoonia,» võtab antud ametit pidav Anita Karma kokku arhitektide põhitöö.

Harmoonia ja funktsionaalsus

Harmoonia ja funktsionaalsuse all peab Karma silmas seda, kuidas on ruumid üles ehitatud ning mil viisil neid kõige mõttekamalt kujundada. Samuti seda, kus ja kui kõrgel asuvad näiteks pistikupesad ning lülitid, kuhu paigutuvad aknad ning milline peab olema valgustus, et see oleks kasutajasõbralik, aga ka võimalikult funktsionaalne.

«Tihtilugu ei tule inimesed ise kavalate ja mitmekülgsete lahenduste peale ning siinkohal ongi abi spetsialistist,» toob Karma välja.

Lisaks valgustitele, lülititele ja pistikupesadele paneb sisearhitekt paika vee- ja kanalisatsioonitorude asetused, mööbli ning muud ruumi lisanduvad seadmed, aga ka näiteks selle, kummale poole uksed avanevad ning kui kõrgel peaks asetsema köögikapid. «Lisaks nendele tehnilisematele töödele tegeleme tubade sisustamise, mööbli paigutuse ning õigete toonide valimisega,» ütleb igasse ruumi rahulolu toov Karma.

Tahaks ideaalset kodu, ent ei tea, kuidas

Tihti pöörduvad inimesed naise sõnul sisearhitekti poole murega, et nad soovivad ilusat kodu, kuid ei tea, kuidas seda saavutada. Vahel on aga klient ise kodu ära sisustanud ning vajab arhitekti abi, et «tordile kirss peale saada». «Mõni klient vajab aga abi ja konsulteerimist just alustamisel,» tõdeb Karma. «Kui ees on neli valget seina või alles paberi peal maja joonis, siis on tõesti raske kõiki oma soove kirja panna ja nendest toimiv tervik moodustada.»

Kõigepealt kaardistatakse koos kliendiga pere vajadused, soovid ja unelmad, ruumide ülesehitus ja võimalused ning siis hakkab sisearhitekt tööle – mõtleb välja mitu erinevat lahendust, mis võiksid kliendile sobida, lähtudes mainitud soovidest ja unistustest. Lõpptulemuseks luuakse ruumid, mis rahuldavad kliendi vajadusi. «Nii saame õnneliku kliendi, kelle soovid said realiseeritud.»

Elamispindade remondi ja renoveerimisega tegeleva ettevõtte Salu OÜ juhatuse esimees Jaanus Orusalu on sisearhitekti kasutanud igas oma projektis, olles veendunud selle otstarbekuses ja headuses. «Alustame iga uut objekti alati sisearhitekti konsultatsiooniga, sest nii oskame palju paremini kortereid ja maju renoveerida. Iga ruutmeeter saab funktsionaalselt ära kasutatud,» ütleb ta.

Sisearhitekti abiga on nad muutnud pisikesed korterid uskumatult funktsionaalseks. Näiteks 30 aastat tagasi planeeritud ja ehitatud paneelmajja polnud ette nähtud pesumasinat, rääkimata nõudepesumasinast – oli ainult vann ja väike köök. Tänapäeva inimesed tahaksid aga suuremat ja praktilisemat kööki ning vanni asemel hoopis dušši. «Professionaali nõuannetega oleme leidnud suurepärased lahendused, mis tõstavad ruumikasutajate mugavust. Ise poleks me suutnud pooltki nii häid ideid välja mõelda,» tõdeb Orusalu.

Kindlasti tuleks tema hinnangul kasutada sisearhitekti soovitusi ja oskusi, kui renoveerimisele lähevad kõik ruumid. «Terve korteri või maja renoveerimisel soovitan leida need mõnedsajad eurod ja konsulteerida enne tegutsemist sisearhitektiga. Hiljem võib teadmatus maksma minna tuhandeid eurosid ja palju ebamugavustunnet,» tõdeb mees.

Hind sõltub soovidest ja mahust

Sisearhitekti teenuse hind sõltub kliendi soovidest. Võimalik on tellida vaid paaritunnist konsultatsiooni, mille maksumus on taskukohane ja vastuvõetav. «Tihtipeale ongi kliendil vaja lihtsalt natuke nõupidamist, et oma mõtted paremini arusaadavaks muuta ning ideedega edasi minna. Paljudel on raskusi sisekujunduse alustamisega ja konsultatsioon spetsialistiga aitab palju,» teab Anita Karma.

Kui maht ja soovid kasvavad, on ka summad natuke teised, kuid kindlasti tehtud investeeringut väärt. Sisearhitekt võib ruume dekoreerida ja poode külastada, ent võib ka luua põhjaliku ja tervikliku kujundusprojekti koos 2D/3D joonistega. Sellise teenuse keskmine hind jääb vahemikku 10–25 eurot/m2.

Mida varem, seda parem

Millal sisearhitekti ruumiloomise protsessi kaasata, oleneb kliendist, kuid nii sisearhitekt Karma kui korterite ja majade remondiga tegelev Orusalu leiavad, et mida varem seda teha, seda parem on tulemus ning kindlam tunne nii remontimisel kui kujundamisel. «Tähtis on, et inimene oleks valmis end veidi avama, oma soovidest ja mõtetest rääkima, sest nii saan soovitud tulemuseni jõudmiseks teda parimal moel aidata,» ütleb Karma.