Päevatoimetaja:
Aimur-Jaan Keskel

Eakad vahetavad juba kroone eurodeks

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Tavidi valuutavahetuspunktis oli eile väike järjekord, kuid pensionäre seal silma ei hakanud.
Tavidi valuutavahetuspunktis oli eile väike järjekord, kuid pensionäre seal silma ei hakanud. Foto: Artur Sadovski

Kuigi detsembrist saab kroone eurodeks vahetada teenustasuta ja keskkursi alusel, koguvad eeskätt rublavahetuses kõrvetada saanud eakamad inimesed eurokupüüre juba praegu.

Juba varakevadel, kui Eesti europüüdlustele polnud veel lõplikku jah-sõna öeldud, asus 80-aastane Pärnu pensionär Maimu Jugala rahavahetuseks valmistuma.

Sõbrannade õhutusel võttis ta pangast välja mitme tuhande krooni väärtuses eurosid. Mõistagi tuli tal seejuures tehingu eest tasuda panga kehtestatud valuutakursi alusel, mis on keskkursist 15,6466 tunduvalt kõrgem.

Nüüdseks on Jugala oma viga mõistnud ning kahetseb tehtut kogu südamest. «Uued rahad on nii ilusad, aga mina sain vanad ja koledad,» eelistaks ta praegu pihus hoida pigem trükisooje ja vahendustasuta soetatud kupüüre.

Vahetusbuumi veel pole

Valuutavahetuskontorite töötajate sõnul on Jugalal saatusekaaslasi piisavalt. Kroonipakk taskus, saabub tellerite juurde eurosid nõudma järjest enam inimesi, kes ilmselgelt euroalasse reisimas pole, vaid varuvad tulevast kehtivat valuutat sukasäärde.

Mustakivi kaubanduskeskuses asuva Eurexi Lasnamäe kontori telleri Natalia Timuska sõnul pole harvad juhud, kui eakad inimesed lahkuvad kontorist 1000–2000 euroga.

«Ärimehed siin raha ei vaheta, aga pensionärid küll,» sõnas Timuska. «Nad kardavad, et kurss muutub.»

Eurot nõutavate pensionäride tipptunniks on Timuska sõnul pärastlõunane aeg. «Pensionipäeviti on neid väga palju,» lisas ta.

Kuigi need näited on silmatorkavad ja jäävad telleritele hästi meelde, pole rahavahetamine siiski muutunud veel nii massiliseks, et kajastuks valuutavahetuspunktide ametlikus statistikas.

«Ei ole veel sellist paanikat küll täheldanud. Üldnumbrites ei ole küll midagi väga drastilist,» ütles Eurexi finantsturgude juht Veiko Soe. «Võib-olla mingis konkreetses kontoris konkreetse telleri juures on midagi täheldada olnud.»

Soe prognooside kohaselt seisab firmal tõeline rahavahetusbuum veel ees. «Väga suure tõenäosusega hakkab see aktiviseerumine toimuma,» sõnas ta.

Lootuse, et suvalisel hetkel valuutavahetuspunkti astudes võib sealt tabada üüratu europakiga pensionäri, kummutas kiirelt ka Tavidi rahavoogude juht Jüri Martin. «Selliseid inimesi on olnud, aga need on harvad üksikjuhtumid,» ütles ta.

Sama kinnitavad suuremate pankade esindajad. «Meie valuutavahetuse hüppelist kasvu viimastel kuudel küll täheldanud ei ole,» sõnas Swedbanki kommunikatsioonispetsialist Laura Käesel.

«Ei saa küll öelda, et eraisikud varasemast enam kroone eurodeks vahetaksid,» täiendas SEB pressiesindaja Piret Seeman. «Eurole ülemineku protsess on olnud piisavalt läbipaistev, et inimesed teaksid, millise kursiga ning mis ajast alates saab kroone teenustasuta eurodeks vahetada.»

Eesti Pank rahustab

Eesti Panga pressiesindaja Viljar Rääsk rahustas pensionäre kinnitusega, et sularahavahetusega on võimalik alustada juba 1. detsembrist. Siis hakkavad kõik sularahateenuseid osutavad pangakontorid vahetama kroone eurodeks ametliku kursiga ja teenustasuta.

Nendel tingimustel vahetavad kõik pangakontorid kroone eurodeks kuni 2011. aasta juuni lõpuni, seejärel vahetavad pangad kroone eurodeks piiratud kontorivõrgus (vähemalt üks kontor igas maakonnas).

Pärast seda tähtaega korraldab kroonide vahetuse eurodeks Eesti Pank – igavesti, tasuta, ametliku kursiga ja piiramatus koguses.

Tagasi üles