Eesti telefoniturule hiilis aasta lõpus uus tegija: Alcatel. Alcateli tahvelarvuti ja mobiiltelefonid on müügil eksklusiivselt Elisas.
Test: kui palju telefoni saab 200 euro eest
Paljud mäletavad Prantsuse firma Alcatel nuputelefone, mis enne nutiplahvatust Eestis ringlesid. Käesoleval tootel – täisnimega Alcatel OneTouch Idol 2S – pole nonde Alcateli kõnetorudega suurt midagi ühist. Logoga tagakaane all peidab end puhastverd hiinlane. Ka Google Play pood tunneb selle ära kui TCL 6050Y.
TCL on Hiina suur elektroonikatootja, kes otsustas Lääne turule välja murda. Iseenesest kaval mõte – bränditeadlike lääne inimeste jaoks oleks tundmatu TCLi turundustöö alanud mitte nullist, vaid sügavatest miinustest, aga mobiiliturul läheb aeg kiiresti ja marginaalid vähenevad, nii et pole aega oodata. Niisiis sõlmiti kokkulepe kasutada Alcateli nime ning turunduskogemusi.
Täishinnaga ostes maksab Idol 2S Elisas 200 eurot, kuid kliendiprogrammiga end sidudes saab veelgi hinda alla ja see on nn keskklassi telefoni puhul üldiselt hea pakkumine. Telefonil on 5-tolline 720P IPS ekraan ja mõnus õhuke plastkorpus. Karbist välja võttes näeb tundub päris kobe. Tõsi, hoidsin käes ühe Alcateli töötaja mõnda aega kasutuses olnud Idol 2Si ja selle helitugevuse ning sisselülitamisnupp olid värvikihist vabanenud ning näitasid alasti valget plasti.
720P on minu meelest 5-tolliselel ekraanile päris paras lahutusvõime. Tavakasutuses küll silm pikselid eriti ei erista ja samas paneks Full HD ekraan palju suurema koormuse akule. Ja seda on kastealusel 2150 mAh jagu, nii et mitte eriti palju. Keskmise kasutamisega veab päeva õhtusse, aga kui mängida või pikemat videot vaadata, siis peab saba ikkagi käepärast hoidma.
Kapoti all toimetab Snapdragon 400 mootor @1,2GHz, muutmälu tavapärane 1GB. Keskpärase telefoni keskpärased näitajad, mu meelest täiesti hinda väärt. Mis aga on patuasi – karbist võttes jooksis telefonis Android 4.3. Alcatel küll lubas, et kohe-kohe tuleb KitKat ka, aga siiani ei ole seda kuskilt poolt paistmas. Lootus, et Idol 2S kunagi ka Lollipopi näeb, on olematu.
Tehase kasutajaliides ei erine väga palju tüüpilisest Androdist. Ekraani all paiknevad survetundlikud juhtnupud vastandina uuemate Androidide ekraanile kuvatavatele nuppudele. Olen aru saanud, et Aasias hindavad inimesed väga ekraanipinda ja neile ei meeldi, kui juhtnupud sealt servakese ära söövad.
Õnneks pole tootja telefoni oma rakendustega üleküllastanud, küll on eelinstalleeritud mõned asjad, mida igaüks peaks kohe niikuinii esimese asjana sikutama, näiteks SwiftKey klaviatuur, sotsiaalvõrgustike rakendused jms. Eestikeelne tõlge on mõnevõrra veider, FM-raadiorakendust nimetatakse «raaditelefoniks». Neid veidrusi leiab veel, aga suurt miinust siit ei tule.
Tagaküljel on 8MB välgusilmaga kaamera. Vastav rakendus avaneb kui mitte just silmapilkselt, siis täiesti talutava ooteajaga. Kaamera kõlbab heas valguses pildistamiseks. Kohe, kui hämardub, kaovad värvid ja teravus. Instagrammi-ilu sellega ei tee, aga kiireks dokumenteerimiseks küll ja veel.
Heli osas olen kõige kriitilisem. Karbis on lisaks laadijale ja USB juhtmele ka L-konfiguratsioonis kõrvaklapid. Iseenesest sümpaatne, sest tänapäeval on hea, kui tootja viitsib toitejuhtmegi kaasa panna, eriti sellises hinnaklassis. Klapid ise on niitpeenikese juhtme otsas nupsukesed ja ennustan, et kauem kui pool aastat need ei ela. Hea kah, sest need teevad täiesti kohutavat häält. Telefoni DAC (digitaal-analoog konverter) sai tehasest peale mingi imelise moonutusprogrammi, mis idee poolest peaks avardama helipilti ja parandama bassiesitust. Tegelikkuses kõlab jutusaade nii, nagu istuks kõnelejad hiiglaslikus betoonhallis. Muusikainstrumendid määritakse ühtlasel ja kaja lisades kuulaja ajus laiali. Bass undab ühel toonil nagu peksaks keegi tühjale plekkvaadile laotatud vettinud vatitekki aiateibaga.
Mõnevõrra õnnestub seda õudust taltsutada tarkvaralise ekvalaiseri ha korralikumate klappide kasutamisega, kuid muusikatelefonina ei saa ma Idol 2Si kuidagi soovitada. Väliskõlarid paiknevad telefoni allservas, mitte tagapaneelil ja on väidetavalt stereos. Ma küll kahtlen selles, aga vahet pole – ma ei ole näinud veel ühtegi telefonikõlarit, millest kostvat muusikat oleksin nõus kuulama.
Idol 2S on näide meeldivast tendentsist, et täiesti kasutatava telefoni eest ei pea 500-600 eurot välja käima – mõningate mööndustega muidugi. Antud juhul saab eelmainitule lisaks veel 4G võimekuse ning mälukaardipesa. Kõik on enam-vähem OK. Kui telefoniga vaja helistada, sõnumeid saata, sotsiaalmeedias sebida, vahel kaarti ja videoklippi vaadata ning mõnd lihtsamat mängu toksida, siis on see täiesti omal kohal. Kättesaadava hinnaga riistake, millest pole väga kahju, kui ära kaob või maha kukub. Niikuiniii kahaneb ta järelväärtus aastaga olematuks ja siis saab sama raha eest juba tunduvalt võimekama riista. Ainus tõsine etteheide on kohutav muusikakvaliteet, kuid kõnedes toimib Idol 2S laitmatult.
Samas hinnakategoorias on mõned täiesti arvestatavad võistlejad, eeskätt muidugi Moto G tänavuse või eelmise aasta mudel, sõltuvalt sellest kas vajate 4G või mitte. Moto G eeliseks on pea rikkumata Android, mis saab endale kindlasti ka aasta alguses Lollipop uuenduse.
Kõik tehnilised andmed leiab siit.
* telefoni andis testimiseks Alcatel
** tänu terase kommentaatori viitele link asendatud korrektsega