Paanika või provokatsioon: Venemaad ootavad tühjad letid

Moskva toidupood. Foto: SCANPIX

Eksportöörid peatavad kaupade tarned Venemaale ja hulgikaupmehed lõpetavad kaupluste varustamise, sest ootavad rubla kursi stabiliseerumist, kirjutas mõjukas majandusleht Vedomosti.

Venemaa presidendi Vladimir Putini pressiesindaja Dmitri Peskov nimetas kaupade defitsiidi suhtes tehtavaid pessimistlikke prognoose provokatsiooniks, mis väärib riigipea tähelepanu.

Mitu tarnijat on juba teatanud oma saadetiste peatamisest, kinnitas Moskva suure kaubandusketi Spar peadirektor Maksim Griškov. «Paljud ei ole veel saatnud hindade tõstmise kohta teadet. Nagu me aru saame, on nad veel šokis ja püüavad jõuda selgusele, kui suurt hinnatõusu välja käia,» rääkis Griškov.

Paljud tarnijad kasutavad rubla langust mõjusa argumendina hindade tõstmiseks ning esinevad lausa ultimatiivsete nõudmistega, kinnitas kaubandusketi Ašan esindaja Maria Kurnosova.

Peterburi ettevõte Lend otsustas lähima aja jooksul läbi ajada ilma mõnede kaupadeta, mille hinna tõstmine vastavalt rubla kursi langusele mõjuks ärile lausa tapvalt, konstateeris ettevõtte juht Ilja Štorm.

Kaubandusketid on juba teist korda poole aasta jooksul sunnitud oma kaubavaliku põhjalikult ümber kujundama. Kuid nüüd on olukord varasemaga võrreldes palju karmim. «Inimesed võivad lihtsalt loobuda mõnede kaupade ostmisest,» ütles Raiffeisen Banki analüütik Natalja Kolupajeva. Nn teisejärguliste tarnijate tooted võidakse kaubanduskettide valikust lihtsalt välja jätta.

Samaaegselt alkoholi importijatega teatas tarnete peatamisest kuni 21. detsembrini ka Venemaa suurim mahlatootja Sadõ Pridonja. Mahla saadetakse vaid nendele kaubanduskettidele, kes nõustusid tootja pakutud hinnatõusuga.

Kaubandust suunab nn juhitamatu stsenaariumi teele samuti asjaolu, et kaubasaajad restoranid ja kaubandusketid maksavad saadetiste eest suure viivitusega, üleriigilised ketid aga isegi mitu kuud hiljem. Nüüd kaalub alkoholi tarnija Simple loobuda järelmaksust ja samuti kaupmeestele seni pakutud suurtest hinnasoodustustest.

Moskvas tegutsev õlletehas MPK, kes impordib Saksamaa ja Belgia õlut, peatas tarned, sest alustas läbirääkimisi hinna tõstmiseks 60 protsendi võrra.

Tarned peatasid ka ettevõtted, kes kontrollivad ligi kolmandikku Venemaa tee ja kohvi turust.

Ühe suure kalatöötlemisettevõtte esindaja kinnitas, et nende jaoks lõppesid tarned juba 16. detsembril, sest importöörid soovisid hindu tõsta 20-80 protsenti.

Samuti üritavad tarnijad leppida kaubanduskettidega hindu kokku eurodes. Kuna ametlik maksevahend on ikkagi rubla, siis soovitakse tasumist keskpanga poolt määratud päevakursi alusel, rääkis Bulgarkonservi kommertsdirektor Olga Romanovskaja. «Kui kaubandusketid loobuvad hindade korrigeerimisest, siis on võimalik, et me oleme sunnitud lepingute täitmisest loobuma. Ettevõte kannab nii või teisti suurt kahju. Olemuselt on see force majeure,» lisas Romanovskaja.

Rubla nõrgenemine tõi kaasa samuti ravimite kallinemise. Kui aasta algusest kallinesid ravimid 3-4 protsenti, siis nüüd teatas ravimite tarnija Protek kogu kaubavaliku uuest järsust hinnatõusust 2,5-3 protsendi võrra. Stada CIS aga kavatseb ravimite hindu tõsta 5-10 protsendi võrra, tehes erandi vaid elutähtsatele ravimitele.