/nginx/o/2014/12/17/3616871t1ha865.jpg)
Terviseameti andmetel registreeriti tänavu jaanuarist novembrini loomahammustusi 1278 korral ehk ligi seitse protsenti vähem kui mullu samal ajal, mil loomad hammustasid inimesi 1372 korda.
Eesti elanikud langevad harvemini loomarünnakute ohvriks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Enim hammustusi saavad Eesti inimesed endiselt koertelt ja kassidelt, kellele järgnevad rotid ja hiired. Viiel korral hammustasid inimest rebane ja veis, kolmel korral ahv ja hobune ning kahel korral orav ja tuhkur.
Haruldasemateks hammustajateks olid sel aastal veel näiteks veekilpkonn, naarits, merisiga ja küülik. Ühtegi mügri, nahkhiire, muti, mägra ega sea hammustustest tänavu ei registreeritud. Varasematel aastatel on inimesi hammustanud või neile vigastusi tekitanud veel hundid, papagoid, rohtlahaukurid, siilid ja varesed.
Loomahammustuste arv Eestis väheneb aasta-aastalt.
Inimesi hammustanud loomad:
- koer – 920
- kass – 311
- rott – 15
- hiir – 5
- rebane – 5
- veis – 5
- ahv – 3
- hobune – 3
- orav – 2
- tuhkur – 2
- kana/kukk – 1
- kobras – 1
- kährik – 1
- küülik – 1
- merisiga – 1
- naarits – 1
- veekilpkonn – 1