Kuidas vähendada tööasjade edasilükkamist

Töö võib tekitada stressi. Foto: Panther Media

Ülesannete täitmisega viivitamine ei tulene vaid vähesest enesedistsipliinist või harjumusest asju edasi lükata.

Inimesed lükkavad kohustusi edasi ka seepärast, et nad ei suuda oma emotsioonidega toime tulla, vahendab Business Insider.

Eksperdid ütlevad, et  viivitamise lõpetamiseks tuleb õppida kontrollima oma negatiivseid emotsioone. Edasilükkajad proovivad vältida nii ärevustunnet kui seda tunnet, mis on seotud keeruliste ülesannetega.

«Viivitajad üritavad oma tuju paremaks muuta, käies Facebookis või tehes väikse uinaku,» ütles Sue Shellenbarger. Sellised asendustegevused tekitavad neil hea tunde, mitte tööülesande täitmisega seotud ärevuse.

Carletoni ülikooli uurija Timothy Pychyl ütles, et tegelikult tunnevad edasilükkajad end pärast asendustegevustega aja viitmist veel halvemini, sest nad saavad aru, et ei jõudnud asju tähtajaks tehtud või tegid need ära viimasel minutil.

Pychyli sõnul aitab edasilükkamist vältida tuleviku ettekujutamine. «Kujutle seda head tunnet, mis tekib pärast raske ülesande täitmist,» rääkis ta. «Või kui halb tunne tekib, kui ülesanne jääb tegemata,» lisas ta.

Bishopi ülikooli psühholoogia professori Fuschia Sirois ütles, et edasilükkajad kipuvad takerduma oma hirmudesse ja muredesse ning ei suuda seetõttu tulevikule mõelda.

Teine tuju parandav võimalus on endale andestada. Psühholoogia professori Michael Wohli 2010. aasta teadustööst selgus, et need esimese kursuse tudengid, kes esimeseks eksamiks õppimise viimasele minutile jätsid, kuid suutsid selle endale andestada, hakkasid teiseks eksamiks varem valmistuma.

Umbes 20 protsenti täiskasvanutest ja 70 protsenti tudengitest peab end krooniliseks asjade edasilükkajaks.