/nginx/o/2008/07/02/53557t1h4176.jpg)
/nginx/o/2010/08/20/420280t1h25e1.jpg)
Leivaliidu juht Arnold Kimber on oma avaldusega leivahinna võimalikust tõusust juba teist korda uurimise all ning loodab seegi kord puhtalt välja tulla.
Esileivategija julged avaldused
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eelmisel reedel teatas leivaliit võimalikust leivahinna tõusust 10–20 protsendi võrra. Põhjuseks tõi selle juht Arnold Kimber tootmiskulude suurenemise seoses kütuse ja elektri kallinemisega, aga ka ees ootava viljahinna tõusu.
Siinkohal tegi Kimber esimese vea. Nimelt ei ole uue saagi hind veel sugugi teada. Ehkki viljaturul valitseb paras paanika ja hind hüppab üles-alla, pole teada, mis tasemele see pidama jääb. Seega pole ka teada, kui palju vili kallineb.
«Leivaliit teeb alles siis häält, kui väga valus hakkab, ja praegu on see aeg käes,» selgitab Kimber. Ta viitas sellele, et senised tootmissisendite kallinemised on leivatehased alla neelanud personalikulude arvel, kuid enam ei saa seda teha, sest osa inimesi töötab väikese palga eest öösiti ja puhkepäevadel. Eraldi mainis ta, et suur osa neist on venekeelsed.
Kui küsisin Rakvere lihakombinaadi juhatuse esimehelt Anne Merelt, mis tema asjast arvab, vastas naine, et talle jäi mõnevõrra arusaamatuks leivaliidu käitumine, kui see sellise ühisavaldusega välja tuli. «Ehk taheti teha ühiskommunikatsiooni, mis aga kartellikokkuleppena välja kukkus?» küsib ta ja lisab: «Isiklikult arvan, et see oli möödalask.»
Samas tunnistab Mere, et kohtudes teiste lihatööstuste juhtidega, räägitakse ikka hindadest, kas või sellest, et elektri eest tuleb nüüd mitu miljonit rohkem maksta. Kust läheb piir? Ka praeguseks esimese astme kohtus süüdi mõistetud Liviko juhatuse esimees Janek Kalvi ütleb, et sattus uurimise alla vaid seetõttu, et rääkis kolleegidega viina hinnast. Kes teeb kindlaks, kas ja milles kokku lepiti või kas üldse lepiti või aeti niisama kohvikus juttu?
Kartelli ehk konkurentsi moonutavat kokkulepet on üldse väga raske kindlaks teha. Aastaid on räägitud kütusefirmadest, mis nagu kokkulepitult ühel päeval täpselt ühepalju hinda tõstavad. Nad põhjendavad seda üksteise pingsa jälgimisega, sest pikemat aega teistest kallimalt bensiini müüa võrduks enesetapuga.
Leivaliidu juht Arnold Kimber ütles, et uudis kriminaalasja algatamisest ei tulnud talle üllatusena, kuna selleks olid mõned poliitikud juba pinna ette valmistanud. Eks ta mõtles selle all majandusminister Juhan Partsi sõnu selle kohta, et igasugused konkureerivate ettevõtete katusorganisatsioonide seesugused avaldused on lubamatud ja viitavad kartellile ning sellega peab tegelema konkurentsiamet. Selge see, et pärast seda ei saanud amet asja niisama jätta.
Kimber lisab, et kuna leivategijad endal mingit süüd ei tunne, siis töötavad nad rahulikult edasi. Ta avaldab lootust, et asi lõpeb samamoodi võiduga nagu 1995. aastal, mil kohus lõpuks leivaliidu samalaadses süüdistuses õigeks mõistis.
Varem on Kimber leiva võimalikku hinnatõusu kommenteerides öelnud, et hinnakokkuleppe kahtlused on alusetud ning tegelikult võivad hinnad erinevatel tootjatel kujuneda üsnagi erinevaks.
Arusaamatuks jääb Kimberi avalduses see lõik, kus ta teatab, et leiva kallinemises on ka midagi positiivset. «Eestis on pikaaegne rukkileiva valmistamise ja söömise traditsioon ja hinnatõus tagab selle jätkumise,» väidab ta.