Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) esialgsete arvutuste kohaselt kulub esimese 18 kuuga Eesti e-residentsuse programmile 1,2 miljonit eurot.
E-residentsuse programmile kulub pooleteist aastaga 1,2 miljonit
«Ministeerium saatis arupärimised kõikidele e-residentsuse projektiga seotud osapooltele, et täpsustada, kui palju nende hinnangul kasvavad kulud seoses e-residentsuse projektiga,» ütles e-residentsuse programmi eestkõneleja ja ministeeriumi side ja infosüsteemide asekantsler Taavi Kotka BNS-ile. «Ministeeriumi esialgsel hinnangul on e-residentsuse projekti kulud järgmiseks 18 kuuks kokku ligikaudu 1,2 miljonit eurot.»
«Mõned näited – justiitsministeerium küsis lisajõudu äriregistri klienditoe parandamiseks, RIA [riigi infosüsteemide amet] tõi välja vajaduse tellida inglisekeelne ID-kaardi tugi, välisministeerium viitas, et kulud võivad kasvada, kui projektiga liitujaid on väga palju ja nii edasi,» rääkis Kotka.
«Seejuures tuleb arvestada, et projekti kulud-tulud sõltuvad selle edukusest ning võivad veel täpsustuda. Projektiga seotud kulude katteks andis valitsus majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile ning rahandusministeeriumile ülesande puuduolevad vahendid leida. Projektiga edasiminemiseks otsustas valitsus EAS-i [Ettevõtlus Arendamise Sihtasutus] juurde luua projektimeeskonna. Sellega seotud kulusid on EAS valmis osaliselt katma,» lisas ta.
E-residentsuse järgmise etapina on MKM algatamas programmi «10 miljonit e-eestlast,» mille raames soovitakse lähema kolme aasta jooksul Eestisse tuua vähemalt 17 000 e-residenti ja läbi nende 5000 ettevõtet.
Programmi hakkab ellu viima EAS-i showroom'i juurde loodav programmimeeskond. Programmi elluviimise eest vastutab Taavi Kotka, kes juhib ka riigiasutuste ja erasektori esindajatest koosnevat nõukogu. Nõukogu kinnitab programmi sisu, eesmärgid ja täpsemad tegevuskavad.
10 miljoni e-eestlase programm hõlmab kuut valdkonda: e-residentsuse registreerimine, e-residentidele suunatud teenuste arendus, teenuste kvaliteet ja tugi, riskihaldus ja turve, õiguskeskkonna arendamine, turundus ja kommunikatsioon.
Lisaks programmi käivitamisele on kavas astuda ka kiiremaid samme selleks, et lihtsustada e-residentsuse taotlemist ja e-residente kõige enam huvitavaid teenuseid.
Möödunud nädala esmaspäevast saavad välisriikide kodanikud esitada e-residendi digi-ID taotlusi kõikides politsei- ja piirivalveameti (PPA) teenindustes. Digitaalne isikutunnistus ehk digi-ID on Eesti Vabariigi poolt välja antav isikut tõendav dokument, mis on mõeldud kasutamiseks üksnes elektroonilises keskkonnas, näiteks isikutuvastamiseks e-teenuseid tarbides ja dokumentide digiallkirjastamiseks.
Taotluse esitamiseks tuleb e-residendiks soovijal esialgu külastada Eestit ja PPA teenindust. Teeninduses tuleb esitada taotlus, samas võetakse taotlejalt sõrmejäljed. Nõuetekohase foto võib tuua ise või teha tasuta teeninduse fotoboksis. Esimeses järgus saab e-residentsust taotleda ainult Eestis, aga järgmisel aastal on plaanis laiendada digi-ID taotlemise võimalus ka Eesti välisesindustesse.
Märksõnad
- amet
- arendus
- asekantsler
- digitaalne isikutunnistus
- Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus
- eesmärgid
- eestkõneleja
- ettevõtlus
- inglisekeelne
- isikut tõendav dokument
- justiitsministeerium
- kodanikud
- kommunikatsioon
- Kotka
- miljonit
- ministeerium
- PPA
- programm
- registreerimine
- riigi infosüsteemi amet
- seotud
- side
- sihtasutus
- sõrmejäljed
- Taavi Kotka
- turundus
- vabariigi
- valitsus
- veel
- välisministeerium