E-residentsuse programmile kulub pooleteist aastaga 1,2 miljonit

BNS
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi asekantsler Taavi Kotka.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi asekantsler Taavi Kotka. Foto: Sille Annuk

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) esialgsete arvutuste kohaselt kulub esimese 18 kuuga Eesti e-residentsuse programmile 1,2 miljonit eurot.

«Ministeerium saatis arupärimised kõikidele e-residentsuse projektiga seotud osapooltele, et täpsustada, kui palju nende hinnangul kasvavad kulud seoses e-residentsuse projektiga,» ütles e-residentsuse programmi eestkõneleja ja ministeeriumi side ja infosüsteemide asekantsler Taavi Kotka BNS-ile. «Ministeeriumi esialgsel hinnangul on e-residentsuse projekti kulud järgmiseks 18 kuuks kokku ligikaudu 1,2 miljonit eurot.»

«Mõned näited – justiitsministeerium küsis lisajõudu äriregistri klienditoe parandamiseks, RIA [riigi infosüsteemide amet] tõi välja vajaduse tellida inglisekeelne ID-kaardi tugi, välisministeerium viitas, et kulud võivad kasvada, kui projektiga liitujaid on väga palju ja nii edasi,» rääkis Kotka.

«Seejuures tuleb arvestada, et projekti kulud-tulud sõltuvad selle edukusest ning võivad veel täpsustuda. Projektiga seotud kulude katteks andis valitsus majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile ning rahandusministeeriumile ülesande puuduolevad vahendid leida. Projektiga edasiminemiseks otsustas valitsus EAS-i [Ettevõtlus Arendamise Sihtasutus] juurde luua projektimeeskonna. Sellega seotud kulusid on EAS valmis osaliselt katma,» lisas ta.

E-residentsuse järgmise etapina on MKM algatamas programmi «10 miljonit e-eestlast,» mille raames soovitakse lähema kolme aasta jooksul Eestisse tuua vähemalt 17 000 e-residenti ja läbi nende 5000 ettevõtet.

Programmi hakkab ellu viima EAS-i showroom'i juurde loodav programmimeeskond. Programmi elluviimise eest vastutab Taavi Kotka, kes juhib ka riigiasutuste ja erasektori esindajatest koosnevat nõukogu. Nõukogu kinnitab programmi sisu, eesmärgid ja täpsemad tegevuskavad.

10 miljoni e-eestlase programm hõlmab kuut valdkonda: e-residentsuse registreerimine, e-residentidele suunatud teenuste arendus, teenuste kvaliteet ja tugi, riskihaldus ja turve, õiguskeskkonna arendamine, turundus ja kommunikatsioon.

Lisaks programmi käivitamisele on kavas astuda ka kiiremaid samme selleks, et lihtsustada e-residentsuse taotlemist ja e-residente kõige enam huvitavaid teenuseid.

Möödunud nädala esmaspäevast saavad välisriikide kodanikud esitada e-residendi digi-ID taotlusi kõikides politsei- ja piirivalveameti (PPA) teenindustes. Digitaalne isikutunnistus ehk digi-ID on Eesti Vabariigi poolt välja antav isikut tõendav dokument, mis on mõeldud kasutamiseks üksnes elektroonilises keskkonnas, näiteks isikutuvastamiseks e-teenuseid tarbides ja dokumentide digiallkirjastamiseks.

Taotluse esitamiseks tuleb e-residendiks soovijal esialgu külastada Eestit ja PPA teenindust. Teeninduses tuleb esitada taotlus, samas võetakse taotlejalt sõrmejäljed. Nõuetekohase foto võib tuua ise või teha tasuta teeninduse fotoboksis. Esimeses järgus saab e-residentsust taotleda ainult Eestis, aga järgmisel aastal on plaanis laiendada digi-ID taotlemise võimalus ka Eesti välisesindustesse.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles