Päevatoimetaja:
Aimur-Jaan Keskel

Video: jõuluturu kallid hõõgveinid valmistasid pettumuse

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Rivo Veski
Copy

Tarbijatoimetus käis Tallinna jõuluturul Postimehe meelelahutusportaali Elu24 peatoimetaja Anu Saagimiga, et selgitada, millised seal pakutavatest hõõgveinidest on oma hinda väärt ja millised mitte.

Esimene ettejuhtuv glögiputka pakkus kuuma jõulujooki nii alkoholiga kui ilma. Glögi serveeriti jõuluturulistele otse metalltermosest, mis ilmselt meie ringkäigu hetkeks liiga kaua seisnud ning seetõttu oma head maitseomadused minetanud oli.

«Ei ole möödunud viite minutitki ja mul hakkas pisut kõht valutama. See ei ole päris glögi,» ütles Saagim pärast esimese katsealuse testimist.

Nii nagu erinevad glögide maitsed, erineb turul ka see, kuidas hõõgveini kliendile serveeritakse. Kui esimeses müügikohas tuli ostjal oma joogile rosinaid ja mandleid ise topsi tõsta, siis teises lisati joogile ka kaneeli ning apelsini. Topski nägi jõulujoogile kohasem välja.

Kolmas ettejuhtuv putka pakkus veelgi suuremat maitsete valikut - menüüs oli saadaval alkoholivaba vanilje glögi, alkoholiga puuviljaglögi ning apelsinipunš.

Saagim proovis ka lastele joogiks sobivat vaniljeglögi ning alkoholisisaldusega puuviljaglögi. Lonks viimasest pani kõikenäinud peatoimetaja turtsuma. «Nagu kassikusehais,» täheldas Saagim joogi mekkimise järel. Sarnaselt esimesele joogile leidis ka see oma viimse tee prügikastis.

See-eest vaniljeglögi maitses hästi. «See on muuseas väga hea,» ütles Saagim ning lisas, et jook võiks mekkida hästi lastelegi.

Teiste hõõgveini kaupmeeste seast tärkas silma lõbusa naeratusega müüja, kes oma toodet kelmikas lumememmega topsis müüs. «See on ju puhas jõulude asi,» selgitas rõõmsameelne müügimees ja kiitis oma topsi soojuspidavust. «Sellega võid tunnikese rahumeeli siin ringi jalutada ning jook püsib sees veel soe.»

Viimane müügkoht, mida väisasime, pakkus mahedat mustikaglögi. Putka juures küsis Saagim sinna kindlal sammul saabunud soome turistilt, kas teadis ette, et just sealt head jõulujooki saab.

«Kuulsin, et siit saab mustikaglögi,» täheldas mees ning lisas, et näiteks Helsingi jõuluturul nii suurel hulgal erimaitsetega glögisid saada pole. Ka pole seal levinud nn ökoglögid.

Glögide testimise lõpuks tuli tunnistada, et maitsva joogi tunneb ära heast müüjast.

«Vaata, kes sulle toodet müüb. Kui tal on hea nägu ees, suu kõrvuni ja ta teeb seda tõesti hingega, siis on ka see jook väga mõnus,» ütles Saagim jõuluturutuuri lõpuks.

Lisaks jõuluturule käis Postimees glögi testimas Radissoni hotelli pubis Madisson, Kaubamaja tänaval asuvas Energia kohvikus ning Harju tänaval asuvas restoranis Pegasus. Kolme valikus jäi selgelt peale Madissonis spetsiaalselt kliendile kohapeal valmistatud hõõgvein, mis oli ühtaegu hõrk, tummine ja paraja veinisisaldusega.

Võrdluseks - glögi maksis Kölni jõuluturul 2,50 eurot ning sama koguse eest Tallinnas tuli maksta 3,50 eurot.

Vaata meeleolukat videot!

Tagasi üles