Ukraina põgenike talvemured

Enamasti pensionieas naised Kiievi ümbrusest tavatsevad omakasvatatud toitu pealinnas müümas käia. Ukrainat ootab ees ränk talv. Foto: Reuters / Scanpix

Kaks aastat tagasi ostis Harkivi kinnisvaraarendaja Volodõmir Rožkov pikemat aega hüljatuna seisnud pioneerilaagri Romaška, millest pidi saama kohvikuga puhkeala. Siis tuli sõda.

Inimesed hakkasid sõja eest põgenema – kes mujale Ukrainasse, kes Venemaale, sõltuvalt poliitilistest eelistustest ja sugulussidemetest. ÜRO andmetel on sisepõgenikena registreerunud 490 000 inimest, Venemaalt on varju otsinud 430 000.

Maikuus kutsus Rožkov oma «laagrisse» varjule koduta jäänud naise lastega, kirjutab Bloomberg Businessweek. Peagi oli paiga ainus elamiskõlblik hoone pungil täis ning inimesi kokku 300.

Tänase seisuga on Romaškast läbi käinud juba 2000 inimest, ütles Volodõmiri naine Oksana. Kui lumi maha tuli, jäid laagri ruumidesse ligikaudu 120 inimest, peamiselt vanurid, naised ja lapsed. Keskkütet seal pole ning väljakäigud ongi väljas.

«Ma raban nõrkemiseni tööd teha ega teeni [sellest] midagi,» ütles Rožkov, kelle südant tavaliste inimeste protestid Kiievis tugevasti puudutasid. Koos abikaasaga on nad laagrit omast taskust rahastanud, lisaks Facebooki postitustest inspireeritud annetused.

Valitsuse käest ei saa Rožkovid midagi, sest riigil on raha niigi napilt ning peamiselt tuleb Kiievil keskenduda majandusekrahhi vältimisele sel talvel.

Koduta jäänud inimesi aitavadki vabatahtlikud ja kohalikud omavalitsused. Ligi neljandik sisepõgenikest on leidnud tee Harkivi oblastisse. Vastutava kohaliku ametniku hinnangul on neil õnnestunud leida katus pea kohale umbkaudu 35 000 inimesele – kodudes, hotellides, ühiselamutes ja mujal.

Paljud ukrainlased on hakanud põgenikest väsima. Eriti mehi on tavaks süüdistada soovimatuses võidelda. Sageli ei anta neile ulualust isegi siis, kui nad pakuvad selle eest raha.