Eestis on põllumajandussektoris viimase kümne aasta jooksul tööõnnetuste arv vähenenud. Kui 2005. aastal registreeriti ligi 200 tööõnnetust aastas, siis viimasel kolmel aastal on jäänud see 130–140 vahele. See tähendab, et registreeritud tööõnnetuste koguarv põllumajanduses on vähenenud ligi 30%. Eriti rõõmustav on märkida, et pea poole võrra on vähenenud just raskete tööõnnetuste arv.
Sama optimistlik ei saa olla surmaga lõppenud tööõnnetuste arvu suhtes. Jätkuvalt saab pea igal aastal põllumajandussektoris surma üks töötaja, erandiks vaid 2012. ja 2013. aasta. Alates 2005. aastast on põllumajandussektoris saanud tööõnnetustes surma 11 töötajat.
Kolmandik tööõnnetustest põllumajanduses on seotud loomadega. Sageli kiputakse ära unustama, et loom võib käituda ettearvamatult ning valvsuse kaotamisel on tööõnnetused kerged toimuma. Näiteks tuleb ette juhtumeid, kus saadi vigastusi, kui loom astus töötajale jalale, jäädi looma ja seina või piirde vahele või kus loom ründas inimest.
Teine levinud tööõnnetuste põhjus põllumajanduses on seotud töötaja libisemise, komistamise ja kukkumisega. Taolisi õnnetusi juhtub kõigis majandussektorites, seepärast viis Tööinspektsioon novembrikuus läbi teavituskampaania «Kukkumist tagasi ei pööra!», mis juhibki tähelepanu libisemisest ja komistamisest põhjustatud tööõnnetuste ennetamisele. Üks oluline ettevaatusabinõu vältimaks libisemist ja komistamist põllumajanduses oleks hoida liikumisteed puhtad, seda nii vedelikest kui ka erinevatest objektidest.
On kahetsusväärne, et põllumajanduses esineb endiselt väga raskeid tööõnnetusi. Näiteks leiab viimase aja statistikast juhtumi, kus töötaja kukkus söödamikseriga töötamise käigus mikserisse. Samuti juhtus ränk õnnetus töötajaga, kes koristas vasikalauda katusel lund, katuse eterniitplaat purunes ja inimene kukkus 7,5 meetri kõrguselt lauda katuseharjast läbi betoonpõrandale.