Maksusüsteemi parandamiseks ei ole lihtsaid lahendusi

Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina. Foto: SCANPIX

Valimiste lähenedes püüavad nii erakonnad kui mitmed arvamusliidrid üksteist üle trumbata Eesti maksusüsteemi parandamise või reformimise ettepanekutega. On jäänud kõlama seisukoht, et meie maksusüsteem on ajale jalgu jäänud ning see on Eesti majanduse arengu tupikusse viinud. Meie tagasihoidliku majanduskasvu põhjuseks ei saa päris kindlasti ainult või peamiselt maksusüsteemi pidada, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.

Maksusüsteem peab olema lihtne. See, milline maksusüsteem on ideaalne, paistab olevat pigem maitse küsimus. Parimal kujul peaks maksudest riigi tegevuse rahastamiseks piisavalt raha kogunema, samal ajal võimalikult vähe majandustegevust häirides. Mõistagi peab maksusüsteem soodustama majandustegevust. Maksusüsteemi keerukus moonutab majandust igal juhul, kuna suunab ettevõtete tootliku energia mittetootlikku maksude haldamisse. Eesti maksusüsteemi üheks eeliseks on selle madal administratiivne koormus, mis on maailmas madalamate seas. Meie ettevõtted kulutavad maksudega tegelemisele poole vähem aega kui Euroopas keskmiselt, ka Läti ja Leeduga võrreldes on pilt oluliselt parem. Maksusüsteemi lihtsuse kõrval on maksude administreerimise koormust vähendanud ka elektrooniliste kanalite kasutamine ning erinevate maksudeklaratsioonide ja –vormide vähendamine.

Ühetaoline tulumaks hoiab maksusüsteemi lihtsa ning vähendab halduskoormust. Maailm on liikunud üha vähemate maksuastmete suunas. Kaheksakümnendate alguses oli OECD riikide hulgas keskmiselt 14 maksuastet, nüüdseks aga vaid 5. Kõik OECD riigid rakendavad oma madalapalgaliste elanike maksukoormuse leevendamiseks ning maksusüsteemi suuremaks progresseeruvuseks tulumaksuvabastuse erinevaid versioone. Siin jääme me teistest aga kõvasti maha. Kui OECD keskmine tulumaksuvabastus on 33 protsenti keskmisest palgast, siis Eestis vaid 14 protsenti. See kajastub ka meie sissetulekute suuremas ebavõrdsuses. Samas ei ole maksusüsteem ainus, mis ebavõrdust tekitab. Selleks, et näiteks 4 aastaga OECD keskmisele tasemele jõuda, peaks meie tulumaksuvabastus olema umbes 400 eurot keskmiselt kuupalgalt. Eesti on keskmise palga suhtes rakendatava tulumaksu osas OECD  keskmise juures. Kuigi meie üksikisiku tulumaks on suhteliselt madal, on paljudes riikides meist oluliselt rohkem erinevaid maksusoodustusi ja –erisusi, sh ka maksuastmeid. Maksusüsteemi lihtsuse probleemiks on peetud, et see ei taga maksumaksjate piisavalt õiglast kohtlemist. Kuid see on vaid üks vaatenurk. Teisalt võib küsida, kui õiglane saab maksustamine üldse olla? Eriti veel, kui see puudutab astmete kehtestamist. Veelgi põnevam küsimus on, kes selle õigluse määrab?

Üksnes erinevate riikide maksumäärade võrdlemisest ei piisa maksusüsteemi konkurentsivõime hindamiseks. Nii OECD kui Maailmapanga hinnangul mõjub ettevõtetele kõige kahjulikumalt nende tulu maksustamine, alles siis järgnevad tööjõumaksud. Kõrge tulumaks ettevõtetele pärsib nende investeeringuid ning mõjub negatiivselt ettevõtlusvaimule. Kõrgemad maksud soodustavad kõrvalehoidmist või maksude  optimeerimiseks maksutulude riigist väljaviimist. Maksusüsteem ei ole kindlasti aga ainus, mis investeeringuid ja ettevõtlikkust mõjutab. Kui võrrelda investeeringute osakaalu SKP-s või ka välisotseinvesteeringute mahtu, siis Eestis on need näitajad meie lähiregiooni kõige kõrgemad. Kindlasti on sellele kaasa aidanud ettevõtete jaotamata kasumi maksuvabastus. Samas ei ole tulumaksuvabastus suutnud viimasel paaril aastal ettevõtete investeerimisaktiivsust piisavalt ergutada. Vaatamata sellele, et ettevõtete finantsvõimendus on langenud viimase 10 aasta madalaimale tasemele. Peamiseks piduriks on tagasihoidlik nõudlus ja ettevõtjate ebakindlus selle paranemise suhtes.

Kuigi Läti ja Leedu rakendavad maksusoodustusi teatud investeeringute ergutamiseks (investeeringud kindlatesse sektoritesse, tehnoloogiasse ja teadus-arendustegevusse), vähendavad süsteemi keerulisus ja ajutisus nende atraktiivsust.  Rootsi on oma ettevõtete tulumaksumäära viimastel aastatel kiiresti alandanud, kuid selle mõju ettevõtete maksukoormusele on suhteliselt tagasihoidlik, kuna suurema osakaaluga tööjõumaksud koormavad endistviisi rängalt. Soomes on ettevõtete tulumaksu alandamisega üsna sarnased lood. Kui Soomes alandati ettevõtete tulumaksumäära, hüvitati see osaliselt väiksemate toetuste ja soodustustega või hoopis nende kaotamisega. Mehhanismid, mis annavad maksumaksjatele valikuid ja soodustavad üht tegevust teise kõrval, muudavad maksusüsteemi keerulisemaks. Igasugune asjatu keerukus ja tunnetatav ebastabiilsus (näiteks Leedus teatud investeeringute soodustused kuni 2018. aastani) võivad tõrjuda investeeringuid, eriti välisraha.

Vaatamata jaotamata kasumi maksuvabastusele on Eesti ettevõtete maksukoormus tööjõumaksude tõttu Euroopa kontekstis väga kõrge - suurem kui Lätis, Leedus ja Soomes. Enamik riike on viimastel aastatel ettevõtete tulumaksu tublisti alandanud, tööjõumaksud on aga vähe muutunud ning on praegu ettevõtete jaoks kõige suuremaks koormaks. Tööjõukulude kiire kasv Eestis eeldab tootmishindade konkurentsivõime hoidmiseks vähemalt samasugust lisandväärtuse kasvu. Kallis tööjõud sunnib ettevõtteid rohkem tehnoloogiasse investeerima, et oma tootmist efektiivsemaks muuta. Seda on ka juba tehtud. Ettevõtted on oma tööjõukulude kasvu pidurdanud üha vähemate töötajate palkamisega. Enamus riike on sotsiaalkindlustusmaksed jaganud tööandja ja  töötaja vahel. Eestis see maksulaekumises erilist efekti ei annaks, kuna töötaja netopalga kallale ei ole loodetavasti kellelgi huvi minna. Kuna sotsiaalmaks on riigieelarve tuludes kõige suurema mõjuga (28% eelarvetuludest), siis selle alandamine mõne protsendipunkti võrra tekitaks kohe arvestatava puudujäägi ja nõuaks teiste maksudega kompenseerimist. Praegu on Eesti riigi sotsiaalkulud OECD riikide hulgas ühed väiksemad, moodustades 18 protsenti SKP-st. Kui vaadata aga pikemalt ettepoole, siis ei saa sellist süsteemi pidada jätkusuutlikuks: sotsiaalmaksust rahastatavad pensionid ja tervishoiukulud kasvavad, kuna elanikkond vananeb, maksumaksjaid jääb aga aina vähemaks.

Peaksime jääma ligikaudu sama suure maksukoormuse juurde. Eesti maksukoormus on küll meie lõunanaabritest  mõnevõrra kõrgem, kuid jääb oluliselt allapoole EL keskmist, rääkimata Soomest ja Rootsist. Samuti on meie maksusüsteem paremaks toeks tugevale riigirahandusele.

See, et maksusüsteem vajab ülevaatamist, on samas täiesti loomulik. Ühest küljest peavad maksud käima kaasas muutustega majanduses. Ettevõtted tegutsevad üha rohkem välisturgudel,  riikidevaheline maksukonkurents on kasvanud, samuti on üha suurem osa ettevõtete varadest immateriaalsed (näiteks kaubamärk ja ettevõtte nimi, oskusteave jms). See kõik on muutnud rahvusvahelist maksukeskkonda ning paraku keerulisemaks. Teisest küljest peab maksusüsteem olema piisavalt stabiilne ja lihtne, et ettevõtetel oleks võimalik teha pikemaajalisi plaane ja maksudega tegelemine ei oleks liigseks koormaks nende põhitegevuse kõrval.