/nginx/o/2011/10/29/812064t1hee93.jpg)
/nginx/o/2010/08/20/420276t1h9ad6.jpg)
Kuigi enamik augustitormi tekitatud elektrivõrgurikkeid on nüüdseks likvideeritud, ootasid mitmed Lääne-Virumaa Vihula valla majapidamised üleeile endiselt voolu.
Viimased tormiohvrid ootavad voolu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Üheteistkümnendat päeva elektrita elav Kiva küla maaomanik Üllar Liivamets igapäevaste mugavuste puudumisest numbrit ei teinud. See pole ka üllatav, sest häirida ei lasknud mees end isegi asjaolust, et tema seni metsa varjus peitunud majapidamine nüüdsest lagendiku ääres asub. Nimelt murdis torm maha hektari jagu metsa.
«60 aasta pärast on uus kasvanud,» ei näinud ta juhtunus tragöödiat. «Minul ei ole vaja seda enam saagida.»
Samuti põikles Liivamets kõrvale küsimusest, mitu krooni torm tal rahakotist minema lennutas. «Kahju on kahekülgne asi: esteetiline ja rahaline,» seletas ta. «Raha tuleb, raha läheb. Maamees on alati vaeselt elanud.»
Suurimaks kaotajaks pidas Liivamets katastroofi tagajärjel hoopis linnuriiki. «Suur musträhn ei tule enam puu otsa pesa tegema,» kurvastas ta. «Ehita siia kas või Maapank või Ühispank – ei tule tagasi.»
Hoolimata sellest, et tema enda majapidamine ühe viimasena Eestis voolu tagasi saab, ei heitnud Liivamets Eesti Energiale midagi ette. «Elektriga on mujal palju suuremad probleemid kui minul siin,» muretses ta pigem tootmishoonete heaolu pärast.
Naabruses kolme last kasvatavat Jaana Tislerit segas 11-päevane elu vooluta pisut rohkem. «Lastega on ikka raske,» tunnistas ta. «Lähme iga päev kell üheksa magama – midagi pole lihtsalt teha.»
Abikaasa Valentin Matvejev nägi aga pikas voolukatkestuses ka mõndagi positiivset. «Elektriarve tuleb väiksem,» kinnitas ta.
Ainsana tõreles elektrikega Tisleri ämm Valentina Laas. «Lubati voolu juba esmaspäevaks, täna on neljapäev ja midagi pole muutunud. Tegusid on vaja, mitte tühja juttu,» kurtis ta. «Niimoodi ilma elektrita võib siin lolliks minna.»
Eismal elaval Sulev Männikul oli õnne rohkem: tema maja ühendati elektrivõrku juba kolmapäeval ja voolukatkestusest sai kole mälestus. «Vett ei olnud, külmkapid sulasid,» meenutas ta üleelatut.
Eisma tormipiirkonnas elektriliine taastava Särtsu OÜ töödejuhataja Enno Vähki sõnul töötavad tema mehed varavalgest hilisõhtuni. «Pime päästab,» ütles ta. «Oleme väsinud.»
Eesti Energia lubas viimased voolu taastamistööd Lääne-Virumaal ja Valgamaal lõpetada eilseks. 8. augusti tormi järel tuli elektrivarustus taastada ligi 60 000 majapidamises ja 15. augusti tormi järel toodi vool tagasi ligi 50 000 kodusse.
Eesti Energia Jaotusvõrgu juhtimiskeskuse juhataja Taivo Tõnne sõnul raskendasid augustitormis murdunud puud lisaks elektriliinide purustamisele ka ligipääsu katkenud liinidele.
«Mitmes piirkonnas tuli rikkebrigaadidel esmalt metsa mahalangenud puudest puhastada ja seejärel võrk uuesti üles ehitada,» selgitas ta.
«Tuli paigaldada uued elektrimastid ja vedada liinid.»
Selline töö võttis Tõnne sõnul võrreldes tavapärase rikete kõrvaldamisega oluliselt rohkem aega. «Saime nii mahuka tööga siiski kahe nädalaga hakkama,» kinnitas ta.
Tipphetkedel oli üle Eesti rikkeid likvideerimas ligi 160 Eesti Energia ja selle partnerite rikkebrigaadi, kes tormidejärgsel perioodil parandasid üle 3000 erineva rikkekoha.
Mitmes rikkepaigas asendatakse aga õhuliinid maakaabelliinidega, mis peaks edaspidi elektrikatkestuste arvu vähendama. Sama sõnumit kuulutas tormist taastuval Lääne-Virumaal president Toomas Hendrik Ilves.
Eesti Energia Jaotusvõrgu võrguhalduse osakonnajuhataja Innar Kaasiku sõnul ühtib presidendi seisukoht täielikult Eesti Energia Jaotusvõrgus võetud suunaga.
Kaasiku sõnul võttis Eesti Energia Jaotusvõrk juba 2008. aastal vastu otsuse, et kui senised õhuliinid vajavad põhjalikku uuendamist või kui ehitatakse uut liini, siis rajatakse sinna maakaabelliin. Tegelikult on juba 2007. aastast oluliselt suurenenud maakaabelliinide kasutamine ja õhuliinide osa järjest vähenenud.
Samas on elektrivõrgu õhuliinide uuendamine Kaasiku hinnangul kulukas tegevus ja enne kui õhuliinid ei ole amortiseerunud, ei ole mõistlik neid maha võtta. Veel töökorras õhuliinide asendamine maakaabelliinidega suurendaks oluliselt võrguteenuse hinda.