Päevatoimetaja:
Aimur-Jaan Keskel
Saada vihje

Majja kolivate hiirte vastu saab ka radariga

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Hanneli Rudi
Copy
Teadlaste hinnangul tuleb hiirte puhul tehtud tähelepanekute inimestele laiendamisel olla ettevaatlik, paralleele saab siiski tõmmata.
Teadlaste hinnangul tuleb hiirte puhul tehtud tähelepanekute inimestele laiendamisel olla ettevaatlik, paralleele saab siiski tõmmata. Foto: Corbis/Scanpix

Sügis ajab naised kambri ja naerid keldrisse, ütleb vanarahvas. . Näriliste invasiooni kohta vanasõna pole, kuid sügis paneb neidki ulualust otsima ja nii tuleb kutsumata külaliste seltsi paratamatult taluda nii maal kui ka linnas.

Tõhus võitlus nõuab järjekindlust ja teadmisi, sest väidetavalt võib emane majahiir aasta jooksul ilmale tuua 7–8 pesakonda, kõigis keskmiselt 4–16 poega.

Esmalt tuleb mõelda sellele, kuidas oma elamine võimalikult hiire-rotikindlaks muuta. Pehme luustik võimaldab hiirtel kasutada väga väikseid avasid. Rott vajab läbiminekuks vaid kahe sentimeetri suurust ava, hiirele piisab 6–7-millimeetrisest praost.

Seega tuleb üles otsida kõik augud (eriti torustiku ümber) ja praod (näiteks ukse ja läve vahel) ning sulgeda need vastupidava materjali, näiteks betooniga. Suuremate avade (ventilatsioonitorud) katmiseks saab kasutada tugevast keevitatud traadist võrku. Lekkivad torud nii sees kui ka väljas tuleb parandada, et närilised ei pääseks ligi veele. Maja ümber on soovitav teha umbes poole meetri laiune maakividest piire.

Üks uudsemaid võimalusi näriliste tõrjeks on ultrahelil põhinevad tõrjevahendid, mis tekitavad hiirtele ebamugavat heli ja aitavad neid majadest eemal hoida. Häda on selles, et hiired harjuvad ultraheliga suhteliselt kiiresti.

Tagasi üles