/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2014/11/11/3510677t1hff36.jpg)
Eesti oli möödunud aastal Euroopa Liidus elanike ostujõudu arvestava tarbimise tasemelt 23. riik, meist taha poole jäid viis riiki, selgub neljapäeval avaldatud Eurostati andmetest.
Eesti on elanike ostujõult ELi viimase kuue seas
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui Euroopa Liidu 28 liikmesriigi keskmiseks eratarbimise tasemeks arvestada 100 protsenti, siis Eesti elanike tarbimine jäi selles võrdluses 65 protsendi tasemele. Meiega võrdne tase on Lätil, kolm protsendipunkti madalam Ungaril, järgnesid Horvaatia, Rumeenia ja Bulgaaria.
Ülejäänud Kesk- ja Ida-Euroopa riigid on Eestist märksa kõrgema ostujõuga – Slovakkia ja Tšehhi 74 protsenti, Poola 75 protsenti, Sloveenia 76 protsenti, Leedu 78 protsenti.
Kõige kõrgem tarbimise tase on Luksemburgis, kus see ulatub 136 protsendini ELi keskmisest, talle järgnevad Saksamaa 122 ja Austria 120 protsendiga.
Eesti ostujõud on viimase kolme aasta jooksul ELi keskmisega võrreldes tõusnud: aastal 2011 oli see 59 protsenti ja 2012. aastal 63 protsenti ELi keskmisest.
Eesti SKT ühe elaniku kohta on Eurostati andmetel 73 protsenti ELi keskmisest. Siin jääb meist tahapoole kuus riiki - Bulgaaria, Rumeenia, Horvaatia, Ungari, Läti, Poola, Leedu SKT tase ühe elaniku kohta oli möödunud aastal Eestiga võrdne.
Viimase kolme aastaga on ka see näitaja Eestil tõusnud: 68 protsendilt 2011. aastal 71 protsendini 2012. aastal.
Kõige kõrgem SKT tase elaniku kohta oli möödunud aastal Luksemburgis - 257 protsenti ELi keskmisest, talle järgnesid Madalmaad 131 protsendi, Iirimaa 130 protsendi, Austria 128 protsendi ja Rootsi 127 protsendiga.
Eurotsooni keskmine eratarbimise tase oli 106 protsenti ELi keskmisest ja SKT ühe elaniku kohta oli 107 protsenti ELi keskmisest.