Riigi ootamatu meelemuutus pani ettevõtte raskesse olukorda

Autoremonditöökoda. Foto: SCANPIX

Riigi otsus karmistada üleöö sõidukite ümberehitamise korda teeb meele mõruks ettevõtjal, kes nüüd jääb seetõttu ilma nii klientidest kui ka tööde ettevalmistamiseks kulutatud rahast.

«Esmaspäeval (1.12.) saadeti maanteeametist meil, et nüüd kehtivad uued nõudmised, aga veel reedel ei teadnud Tartu autoregistribüroo inimesed nendest mitte midagi,» kurtis V.R. Car Buildingu juht Rait Rähn. Detsembri esimesel päeval sai ettevõtja ebameeldiva üllatusena teada, et kõik novembris laekunud, kuid läbivaatamata jäänud avaldusi käsitletakse märksa karmimate nõuete järgi ja mingeid erandeid juba esitatud avaldustele ei tehta.

«Meil on selliseid autosid u 20-30, rääkisin ka konkurendiga Tallinnast, tal on 30  autot,» rääkis Rähn. Üleöö muutunud kord teeb mehele tuska eriti seetõttu, et kuu aega tagasi sai ta autode müügi- ja teenindusettevõtet liidult kirja infoga, et uued nõuded hakkavad kehtima 1. jaanuarist.

«Me arvestasime sellega, rääkisime ka klientidele, et uuest aastat lähevad asjad keerulisemaks,» rääkis mees. Riigi meelemuutus läheb tema firmale maksma  15 000 eurot. «Mul olid asjad ette planeeritud ja detsembrist on pool mu kaubast vanaraud ja ma ei saa mitte midagi teha,» oli ta nördinud.

Mehe sõnul saab ta aru, miks riik otsustas karmimaid nõudeid järgima hakata, kuid miks seda tehti üleöö ja ARKi ning ettevõtjaid teavitamata, jääb talle arusaamatuks. «Praegu on olukord selline, et täna müüme liitrises pakis piima, aga homme ütleme, et ainult pooleliitrises tohib müüa,» tõi ta võrdluse.

Ettevõtja sõnul sai sõidukite ümberehitamise buum  alguse sel suvel, kui tuli avalikuks riigi plaan muuta käibemaksuseadust. Uue korra kohaselt saab ettevõte sõiduauto puhul tagasi 10  protsenti käibemaksu sõidukile kulunud kütuse ja hooldusesummadest, aga kaubiku puhul saab tagasi taotleda kogu käibemaksu. «Eks skeemitajaid oli, kohati oli tegu suisa luksusautodega, aga paljudel ettevõtetel on selliseid sõidukeid ka tegelikult tööks vaja,» rääkis Räni. Ta tõi näite suvel nende kliendiks olnud firmast Würth, kellel 20 sõidukit muudeti kaubikuks. «Uue korra järgi poleks see enam võimalik,» kinnitas Räni.

Maanteeameti peadirektori asetäitja Lauri Lugna sõnul tehti otsus kiiresti, sest eelneva kahe nädal jooksul oli näha, et kaubikuks ümberehituste taotluste arv kasvab hüppeliselt. «Sai selgeks, et tuleb kiiresti tegutseda,» sõnas ta.

Kiire tegutsemise tõttu ei saanud ka maanteeamet oma allüksusi eelnevalt muudatusest informeerida ja kõikidele osapooltele saadeti teade uuendustest 1. detsembril.

Lugna sõnul ostetakse sõidukeid ettevõtetesse mingi kindla tööülesande jaoks ja seetõttu kaalutakse hoolikalt, millist tüüpi sõidukit firmal vaja on. Üleöö sõidukite otstarve üldjuhul ei muutu. Lisaks on tavalise sõiduauto erinevad kasutufunktsioonid piiratud olenemata sellest, kas seal on salongi ja kaubaruumi vahel vahesein või mitte.

«Kaubiku ja sõiduauto vahel on põhimõttelised erinevused ja see ei saa olla lihtne formaalsus, milleks see praktikas kujunes,» rääkis Lugna. Kaubikus peab sõitjate salong olema eraldatud kaubaruumist vaheseinaga, mis peab suutma avarii või äkkpidurduse korral kinni hoida auto kandevõime jagu kaupa. «Kuid kaubiku puhul kehtib ka reegel, et kaubikus peab olema rohkem kandevõimet kauba jaoks kui inimeste vedamiseks. Seega vähese kandevõimega sõiduautost ei saa kaubikut teha ilma istmeid eemaldamata,» rääkis Lugna. Samuti ei saa kaubikut teha sedaan-, kabriolett- ega kupeekeretüübiga sõidukitest, kuid inimeste nahaalsus jõudis Lugna sõnul sellise tasemeni, et isegi neid sooviti kaubikuna registreerida.

«Seega oli peamine muudatuse põhjus see, et sõidukite ümberehitamise korda ei kasutata sihipäraselt, vaid seda tehakse maksusüsteemi tõttu,» ütles maanteeameti esindaja. Lugna sõnul kasvas sõiduautode ümberregistreerimine kaubikuks hüppeliselt. Viimaste nädalatega laekus üle 100 taotluse nädalas, mistõttu pikenesid ümberehituse vormistamise järjekorrad neljale nädalale. Kaubikuks soovitakse ümber registreerida kõikvõimalikke sõiduautosid, sh tavalisi sedaankerega sõiduautosid.

«See, et 1. detsembrist asus amet rakendama Euroopa ühtseid kaubikule kehtestatud norme, mis lisaks mainitud vaheseina nõudele ja kandevõime reeglile määratlevad ära kaubaruumi pikkuse ning laadimisava kõrguse ja pindala, ei ole tegelikult sisuline normi muutmine, vaid tegemist on töökorraldusliku muudatusega,» kinnitas Lugna. Ta lisas, et maanteeamet suhtus seni asjasse liberaalselt, autoomanike kasuks. «Aga igal asjal on piir ning kui mingit rutiini kuritarvitama asutakse, siis on igati õigustatud seda rutiini muuta,» on ta veendunud.