Jõulud ilma piparkookideta pole Eestis võimalikud. Milline poes müüdavatest tainastes on aga kõige parem, selgus pagariõpilaste tehtud pimetestis.
Enim elevust tekitasid piparmündi ja tšilli-sidruni piparkoogid
Samal ajal, kui Tartu kutsehariduskeskuse pagar-kondiitri eriala õpilased riietusruumis värske lume karva pagarimütse proovisid ja sinisetriibulisi põlli ette sidusid, jäid piparkoogitainad ilma pakendist ja said järjekorranumbri.
Tulevasi pagareid oli rühmas täpselt sama palju kui tainapätse ja nii sai igaüks valida endale meelepärase pätsikese.
Enne kui tainas lauale rulliti, uurisid õpilased lähemalt selle välimust, konsistentsi ja sisu. Kõik algas lõhnast. Õrnalt tõstis õpetaja Lilija Suburg esimese taina näo juurde ja nuusutas.
«Täitsa hea,» ütles ta Gourmet Clubi piparkoogitaina aroomi kohta nina krimpsutamata. Professionaalse huviga lähenesid ka õpilased. Kes mudis tainast sõrmeotsaga, kes pistis killukese suhu.
Elevust tekitas kahest osast koosnev Leiburi piparkoogitaigen Maias, mille lõhn täitis juba enne rullimist pea kogu pagaritöökoja. Selles pakendis oli kaks eraldi kiletatud pätsikest: üks piparmündi ja teine sidruni-tšilli maitsega.
Juhuslikult võttis õpilane esimesena kilest välja piparmündimaitselise. Ta nuusutas ja silmad läksid suureks. Nuusutas veel kord ja hüüdis õpetajat, kes samuti ebahariliku aroomiga tainast inspekteerima asus. «Nagu köhakomm,» arvas õpetaja. Imestusest päid raputades mekutasid taina juures varsti ka teised küpsetajad.
Nende hinnangul oli piparmündi maitset liiga tugevasti tunda. «Mis piparkook see enam on,» arutati. Mõni naeris, et pärast selle taina maitsmist pole oma tainal üldse maitset.
Piparkooke tehes pandi jahu vähe, sest see muutvat taigna konsistentsi. «Jahu teeb taina puisemaks,» selgitas Suburg. Tema sõnul tuleks panna jahu täpselt nii palju kui vaja ja nii vähe kui võimalik.
Tulevastele pagaritele on ta õpetanud kavala nipi: tainas tuleb rullida võimalikult kompaktseks ehk ruudukujuliseks. Nii saab esimest korda rullitud tainast teha võimalikult palju kujukesi, enne kui tuleb taas jahu lisada. Kui rullida tainas ebamäärase ringikujuliselt, jääb piparkookide väljalõikamise järel servadest rohkem tainast üle kui ruudu puhul.
Õpilastel aitavad tainast õige kujuga hoida «kratsid» ehk umbes käesuurused metallist lõikelaua moodi vahendid. «Kratsidega saab taina laua küljest lahti kratsida,» selgitas üks õpilastest töövahendi nimetust.
Teine soovitas tainast mitte liiga õhukeseks rullida. «Muidu võib hakata murenema,» selgitas neiu, kes küpsetas pagarikoja Pagar Võtaks! ökotainast kolme millimeetri paksused koogid, mis tõmbusid ahjus seitsme minutiga 205 kraadi juures küpsetades äärtest krõbedaks. «Välimuselt olid ilusad,» hindas tulevane pagar.
Selle ökotaina puhul jäi aga või maitse liiga domineerima, mis tundus üksjagu kummaline nii õpilastele kui ka õpetajatele. Pärast küpsetamist arvati isegi, et ehk oli või vanaks läinud.
Õpetajal oli väga hea nina: ta leidis ilma suurema vaevata üles kõik tainad, kus oli margariini asemel kasutatud võid. Neid eristas margariiniga tainastest ka soolasem hind. Suburg soovitas eelistada võiga piparkoogitainast, kuid tõdes, et tänapäeva margariinid võivad samuti olla juba piisavalt head. «Või ja margariin võivad mõlemad koos ka olla,» lisas ta.
Kuigi enamikku tainaid oli üsna mugav rullida, jäi näiteks Europagari oma laua külge kinni. Selle tainaga tegelenud nobenäpu sõnul paranes olukord teise rullimise ajal, kui koos oli nii uus ports tainast kui ka eelmisest rullimisest üle jäänud jahusem osa.
Vahepeal oli piparmündimaitselist tainast tähekesi välja lõiganud õpilasel töömaterjal otsa saanud ja ta asus teist pätsikest kilest lahti arutama. «Oi, mis see veel on,» ei jõudnud ta lõhna ja maitset tundes ära imestada. Ka õpetaja oli hämmingus. «Punane pipar?» küsis ta ootusärevalt ning arutas ka kolleegidega, kes kõik said huvitava maitseelamuse. «Viiruste hooajaks sobivad need tainad igatahes väga hästi,» lisas õpetaja lõbusalt.
Samal ajal kui piparkoogimehikesed pagariahjus rõõmsalt päevitasid, jäeti kaasa võetud munakarp tähelepanuta. Õpetaja sõnul ei ole tarvis piparkooke munaga pintseldada, sest kuldpruuni kuuega kook on ahjust tulles niisamagi kena.
Tulevastele pagaritele ei olnud see piparkoogitegu sugugi selle aasta esimene. Töö paistis olevat selge ja seda kinnitas ka õpetaja, kelle sõnul tuleb piparkookide tegemist õppida viis nädalat.
Esimesena maitses piparkooke õpetaja. See oli Saaremaa kirjust piparkoogitainast tehtud väikene marmormustriga süda. Ta ei pannud seda suhu, vaid nuusutas. Seejärel mekkis pisut, nuusutas veel. Seejärel võttis juba suurema ampsu, aga ei lausunud midagi. Õhk ruumis oli ootusärevusest paks. «Päris hea,» ütles õpetaja ja lõpetas veidi pingeliseks kujunenud olukorra.
Õpilased proovisid ühtesid ja teisi, kuid kõige enam elevust tekitasid piparmündi ja tšilli-sidruni piparkoogid, mis maitsesid ka pärast küpsetamist samamoodi nagu tainas.
«Need võiks olla kohtingupiparkoogid. Ei pane mitte nätsu suhu, vaid sööd piparkooki,» ütles üks õpilastest. «Ja pipra oma on eriti kuuma kohtingu puhul,» pakkus teine lõbusalt.
Kiidusõnu jätkus küll ka teistele tainastele, kuid Leiburi uued ja ootamatute maitsetega piparkoogitainad pakkusid omajagu jutuainet. «Neid tšilli omasid ma võiks mitu pakki süüa, piparmünti ei taha rohkem proovidagi,» lausus üks õpilane.
Vaatamata sellele ei võitnud katset põneva maitsega Leiburi piparkoogitainas. Kuigi palju kiideti ka Pihlaka piparkoogitainast, hääletati nii valmistamise kui ka küpsetamise järel parimaks hoopis Werneri tainas, sest seda oli mugav rullida, vormida ja nii mõnigi õpilane tundis ära šokolaadi maitse, mida tainas tõesti ka sisaldas.
Soovitusi piparkookide küpsetamiseks
Eelista margariini asemel võid sisaldavat piparkoogitainast. See on tõenäoliselt küll kallim, kuid võiga tainast on lihtsam rullida ning ka piparkoogid tulevad maitsvamad.
Kasuta tainast rullides jahu nii vähe kui võimalik ja nii palju kui vajalik. Jahu muudab taina puisemaks.
Püüa rullida tainas ruudu- või ristküliku kujuliseks, sest nii saad sellest lõigata võimalikult palju kujundeid, enne kui pead tainast uuesti rullima ja jahu lisama.
Ära rulli tainast nii õhukeseks, et see hakkab murenema.
Piparkooke pole tarvis munaga pintseldada.
TAIGEN | KILOHIND* | PAGARITE MÄRKMED | V/M** |
Eesti Pagari piparkoogitainas | 3,40 |
| M |
Hiiu Pagari piparkoogitainas | 3,60 |
| M |
Hagari terav piparkoogitainas | 3,70 |
| M |
Europagari piparkoogitainas | 3,80 |
| M |
Leiburi piparkoogitaina valik Maias: piparmündi, sidruni-tšilli | 3,99 (Rimi) |
| M |
Eesti Leivatööstuse piparkoogitainas | 4,00 |
| M |
Pihlaka piparkoogitainas Pagarid soovitavad | 4,20 |
| M |
Saaremaa kirju piparkoogitainas | 4,64 |
| T |
Werneri piparkoogitainas Testi võitja | 7,25 (Werner) |
| V |
Piparkoogitainas PÄTS Sahvris | 7,80 |
| V |
Gourmet Clubi piparkoogitainas | 8,60 |
| V |
Firma Pagar Võtaks! piparkoogitainas ÖKO
| 9,50 |
| V |
* Tartu kaubamaja tavahind, kui ei ole märgitud teistmoodi.
** V – või, M – margariin, T – taimerasv