Psühholoog annab nõu: lapsed ja nutiseadmed

Hendrik Alla
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kätlin Konstabel
Kätlin Konstabel Foto: Erakogu

Küllap on paljud lapsevanemad jõuluvanale kirju vahendades leidnud sealt soovi kingipakist leida mõni tahvelarvuti või nutitelefon. Psühholoog annab nõu, mida laste ja nutimasinate kokkupuutepunktis silmas pidada. 

Kuku raadio saates Digitund, arutasid tehnoloogiaajakirjanikud Hans Lõugas (EPL) ja Henrik Roonemaa, kuidas mõjuvad nutiseadmed väikestele lastele. Neid nõustas pereterapeut ja psühholoog Kätlin Konstabel.

Nutiseadme probleem on võrreldes tavaarvutiga veel tõsisem, nentis Roonemaa. Enne oli laps arvuti taga ja oli võimalik aimu saada, kaua ta ekraani ees viibib. Aga nutiseade on temaga kogu aeg kaasas. Aga kuidas see lastele mõjub ja kas peaks nutitegelust kontrollima?

«Väikeset laste puhul tuleb kontrollida, et nad ei sebiks seadmega ringi, vaid oleksid paigal,» ütles Konstabel. Seadmeid ei tohiks lubada magamistuppa – laps võib sellega teki alla mängima hakata, ekraan annab valgust ja tuletab end kogu aeg meelde. Mida väiksem laps, seda enam peaks mobiilseade olema paigal, et anda lapsele ka seda aega, kui ta on ilma.

Kui vanalt tohiks üldse lapsele tehnoloogiaseadet näidata. Ameerikas arvatakse, et enne kahe aastaseks saamist üldse mitte?

Põhimõtteliselt võib küll nii öelda, leiab Konstabel. Aga siin on igasuguseid erandeid. Kui näiteks üks lapsevanematest töötab välismaal ja tahaks temaga Skype'i teel suhelda, siis oleks ju imelik, kui laps sealt eemale peletatakse. Või siis ekraanilt perepiltide vaatamine. Tähtis on see, mida just tehakse. Sellist õnnetut olukorda, kus 1,5 aastasele lapsele tahvelarvuti nn lapsehoidjaks ostetakse, ei tohiks küll olla.

Kui alla kaheaastased hakkavad väga palju nutiseadmeid kasutama, võib nende areng aeglustuda. Tohutult oluline on keel areng, aga keel ei arene siis, kui laps vaatab näiteks telerit. Lapsega tuleb suhelda, siin ja praegu. Sama puudutab meelte arengut. Visuaalne pool areneb küll kenasti, kui laps ekraanikest vaatab, kuulmine saab ka areneda, aga motoorsed oskused, see, kuidas oma kätega midagi teha, jääb kängu. Selge see, et vahe on see, kui lapse oma kätega ehitab kui see, et hiirt liigutatakse või ekraani toksitakse.

Millest psühholoog ja tehnoloogiaajakirjanikud veel rääkisid, kuula siit.
Esimeses osas uudised, psühholoogi nõuanded alates 18.30. 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles