Kesk-Euroopa ihub hammast «Junckeri fondi» rahale

Urho Meister
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kesk-Euroopa tahab Junckeri fondi abil uuendada oma energeetikat. Pildil tuumajaam Tšehhimaal Temelininis.
Kesk-Euroopa tahab Junckeri fondi abil uuendada oma energeetikat. Pildil tuumajaam Tšehhimaal Temelininis. Foto: Petr Josek / Reuters

Nn Visegradi nelik ehk Poola, Ungari, Tšehhi ja Slovakkia tahab teha tühjaks Euroopa Liidu 315 miljardi eurose investeerimisfondi ning ühendada oma energiavõrgustikud.

Kvartett on ammutanud paraja portsu julgust oma hiljutisest ühisest võidust Euroopa Liidu kliimakõnelustel, kus traditsioonilised suurjõud neile märkimisväärseid järelandmisi pidid tegema, kirjutab Financial Times.

Visegradi grupi diplomaatide ja poliitikute sõnutsi üritavad nad tulenevalt varasemast edust tagada endale ebaproportsioniaalselt suure viilu pirukast ning rõhuda tugevasti vajadusele võõrutada end Vene gaasist.

Ka fondi autor Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker on maininud, et ta rõhutaks meeleldi projekte, mis «ühendavad omavahel [energia]võrgustikke ja turgusid ... ning mitmekesistavad meie tarneallikaid».

Visegardi neliku ostunimekirjas on muuhulgas veeldatud maagaasi (LNG) terminalid ning «taasgaasistamise» infrastruktuur, piiriülesed gaasijuhtmed ja -hoidlad ning elektrivõrkude vahelised ühendused. Aga see pole kõik: avaldused antakse sisse ka ühiste kiirtee-, raudtee- ja internetiühenduse projektide teostamiseks.

Euroopa energiavolinik  Maroš Šefčovič (Slovakkia) väljendas lootust, et Visegradi nelik kõneleb sel teemal ühel häälel. «Meil on juba olnud arutelud Visegradi neliku siseselt... Me näeme võimalusi, kuidas summad sellest [315 miljardi eurosest paketist] võiksid meie regiooni aidata,» ütles Slovakkia Euroopa asjade riigisekretär Peter Javorčík.

V4 sai oma nime Ungari linna Visegradi järgi, kus esimest korda kokku tuldi. Enne oktoobrikuiseid kliimakõnelusi tegutseti peamiselt kui poliitiline jututuba ja kultuurivahetuse foorum. Siis aga tuli suur läbimurre söe kasutuse jätkamise ning ELi rahastuse osas elektrijaamade kaasajastamiseks.

«See oli eneseteostuse hetk,» ütles Slovakkia alaline esindaja ELi juures Ivan  Korčok. «See oli nagu siis, kui väike laps õpib esimest korda jalgrattaga sõitma. Nüüd on liikmete seas suur kindlustunne, et me võime edasi võidelda ja võita ELi lahinguid.»

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles