/nginx/o/2014/11/06/3495025t1h78d8.jpg)
Rahandusministeerium saatis keskkonnaministeeriumile kooskõlastamata tagasi keskkonnatasusid kujundava seaduse eelnõu, tehes hulgaliselt märkusi nii tasude tõstmise kui ka saadud tulu jagamise kohta.
Rahandusministeerium andis keskkonnatasu eelnõule hävitava hinnangu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rahandusminister Maris Lauri allkirjaga vastuskirjas toetab rahandusministeerium loodusvara kasutusõiguse tasu ja saastetasu tõusu vaid aastateks 2016-2017, vajadusel kuni aastani 2018, andes keskkonnaministeeriumile aega andmeid koguda, puudused kõrvaldada ning seejärel pikaajalisem keskkonnatasude süsteem välja töötada.
Rahandusministeerium on oma hinnangus keskkonnaministeeriumi esitatud seaduse muutmise eelnõudele kriitiline, märkides et kõigepealt tulnuks kokku leppida keskkonnatasude süsteem, seejärel muuta selle põhjal seadusi ning viimasena võtta vastu rakendusakte. Keskkonnaministeerium on ent alustanud tagantpoolt, rakendusaktidest, surudes novembris läbi loodusvara kasutusõiguse tasu tõstvad määrused.
«Mööname, et teie lähenemine aitas paremini tagada teie lühemaajalisi eesmärke, kuid selle tõttu on tekkinud olukord, kus alles on selgumas nimetatud määruseid toetav keskkonnatasude süsteem ja keskkonnatasu määrade kujunemise alused,» seisab rahandusministri allkirjaga vastuskirjas.
«Samuti muudab selline lähenemine võimatuks hinnata keskkonnatasude koormust tervikuna, mis avaldab majanduslikku mõju ettevõtete toimetulekule ja investeerimisotsustele ning riigi ja kohalike omavalitsuste eelarvetele. Lisaks ei ole sellest tulenevalt võimalik terviklikult hinnata eelnõuga pakutavate muudatuste sotsiaalseid mõjusid.»
Seni lahendamata probleemide seas nimetab rahandusministeerium muu hulgas seda, et eesmärgist lähtuvalt pole eristatud loodusvara kasutusõiguse tasu ja saastetasu ning seda, et keskkonnatasu määrade kehtestamisel tuleb arvestada ka ettevõtete võimekust neid tasusid maksta.
«Jääb ebaselgeks, miks on soov sõnastada eelnõus keskkonnatasude kogumise eesmärk ja tasu määrade kujunemise alused seotult vaid vajadusega saavutada looduskeskkonna hüvesid,» seisab rahandusministeeriumi kirjas. «Peame sellist kitsast lähenemist ebaõigeks, sest see ei võimalda võtta arvesse süsteemi tasakaalustatult. Peame vajalikuks lisada ka sotsiaalne ja majanduslik mõõde.»
Rahandusministeerium vaidleb vastu plaanile suunata 30 protsenti kogutavatest keskkonnatasudest keskkonnainvesteeringute keskusele KIK, leides, et seda raha võiks jagada üldistel alustel riigieelarves. Rahandusministeerium viitab ka riigikontrolli auditile, mille kohaselt rahastab keskkonnaministeerium KIKi kaudu oma põhitegevust, st seda, mille jaoks peaks tulema raha otse riigieelarvest, ning peab sellist lähenemist hägusaks ja lubamatuks. «/.../ peame vajalikuks keelata KIKi kaudu riigiasutustele toetuste andmine,» öeldakse rahandusministeeriumi vastuskirjas otsesõnu.
Samuti leiab rahandusministeerium, et kohalikele omavalitsustele laekuv tulu keskkonnatasudest ei tohiks olla otseselt sõltuv valitsuse kehtestatavatest keskkonnatasude määrast. Omavalitsuste rahastamisega seotud otsuseid peaks tegema hoopis seadusandja — riigikogu.
Üldse nendib rahandusministeerium, et on ebaselge, miks loodusvara kasutuse tasu ja saastetasu määrad kehtestatakse valitsuse määrusega. «Kui selline vajadus oli minevikus, siis tuleb kontrollida millega seda põhjendati ja kas see põhjendus on endiselt kehtiv,» seisab kirjas.
Kokkuvõttes tahab rahandusministeerium keskkonnaministeeriumilt, et eelnõu esitataks uuesti kooskõlastamiseks, aga nüüd nii, et kirjas tehtud märkustega oleks arvestatud.