Päevatoimetaja:
Sander Silm

Tallinna Vesi maksis uute normide tõttu 1,2 miljonit täiendavat saastetasu

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Aivar Õepa
Copy
Paljassaare heitveepuhastusjaam.
Paljassaare heitveepuhastusjaam. Foto: Küllike Rooväli

Senisest rangemate normide tõttu on Tallinna Vesi maksnud esimesel poolaastal 1,2 miljonit eurot täiendavat saastetasu.

AS Tallinna Vesi kommunikatsioonijuhi Mariliis Mia Topi sõnul muutis keskkonnaamet mullu detsembri lõpus 400-kordselt ettevõtte vee erikasutusloas seniseid raskemetallide (tsink ja vask) piirmäärasid heitvees.

«Uued piirnormid on niivõrd ranged, et isegi kaasaegses Paljassaare reoveepuhastusjaamas ei ole võimalik tehnoloogiliselt puhastada reovett nii, et see vastaks uutele piirnormidele. Meie spetsialistidel ega partneritel ei ole täna pakkuda tehnoloogilist lahendust, mistõttu maksime kõrgendatud keskkonnatasusid,» rääkis Topp.

«Selgituseks, mida uued piirmäärad tähendavad: kui enne olid limiidid tsingi ja vase osas 2000 mikrogrammi siis nüüd on uus piirmäär 5 mikrogrammi. Ehk teisisõnu muudeti piirmäärasid 400 korda karmimaks ilma analüüsita, kas selliseid piirmäärasid on tehnoloogiliselt võimalk heitvees saavutada. Võrdlusena huvitav seik, et kui heitvees peavad piirmäärad olema 5 mikrogrammi, siis näiteks vasele kehtiv piirmäär joogivees võib olla 2000 mikrogrammi liitri kohta,» ütles Topp.

Et ettevõttel pole veel lahendust, kuidas viia puhastusprotsess uute normidega vastavusse, pole ka hinnatud, kui palju see reaalselt teenuse hinda mõjutaks. «Praegu on vara öelda, kas reoveest raskemetallide eemaldamine vastavalt uutele piirmääradele on tehnoloogiliselt võimalik ning mis oleks selle maksumus, mis kajastub omakorda tulevikus teenuse hinnas,» ütles Topp.

Topi sõnul on AS Tallinna Vesi tariifid praegu külmutatud 2010. aasta tasemel.

Tagasi üles