:format(webp)/nginx/o/2014/10/22/3449515t1h7d8e.jpg)
Arengumaadele kliimamuutuste vähendamiseks alates 2003. aastast eraldatud ligi kaheksast miljardist dollarist pool on läinud kümnele riigile, kõige vaesemad maad on jäänud vaeslapse ossa, väidetakse pühapäeval avaldatud raportis.
Raport: vaesemad riigid jäävad kliimarahastusest kõrvale
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Suurimad rahasaajad on olnud Maroko, Mehhiko ja Brasiilia, kes said 7,6 miljardi dollari suurusest kogusummast igaüks üle 500 miljoni dollari (406 miljonit eurot), näitab 135 riigi viimase kümnendi kulutuste analüüs, mille koostas Briti mõttekoda Overseas Development Institute (ODI), vahendab BNS.
«Mehhiko ja Brasiilia on maailma kümne suurema kasvuhoonegaaside õhkupaiskaja seas, nende ja Maroko taastuvenergia potentsiaal on ülisuur,» märgitakse raportis, mille kohaselt on paljude vaesemate riikide rahaeraldised oluliselt väiksemad.
«Konfliktiriigid nagu Elevandiluurannik ja Lõuna-Sudaan, kus finantseeringute ärakasutamisega on suuri probleeme, said vastavalt alla 350 000 ja 700 000 dollari,» märkis ODI avalduses. «Mitu keskmise sissetulekuga riiki, millel on olemas märkimisväärne puhta energia potentsiaal ning mis on kliimamuutuste mõjule haavatavad nagu Namiibia, El Salvador ja Guatemala, said kümne aasta jooksul vähem kui viis miljonit dollarit.»
Rikaste riikide abi on mõeldud toeks vaestele ja haavatavatele riikidele kasvuhoonegaaside emissiooni piiramisel ja kliimamuutuse mõjudega kohanemisel.