Tänu langevale nafta hinnale on mitmed suuremad analüüsikeskused hakanud USA, Euroopa, Jaapani ja teiste piirkondade majandusprognoose üle vaatama oletades, et see annab hoogu nii tarbimisele kui ka tootmisele.
Langev nafta hind elavdab majandust
Nii Rahvusvaheline Valuutafond (IMF), USA Föderaalreserv kui ka Euroopa Keskpank on tõrjunud hirmusid, et nafta hinnalangus viitab globaalsele majanduskasvu aeglustumisele. Pigem ennustatakse, et odavam nafta annab majandusele positiivse süsti, eriti riikidele, kus energia tarbimine on suur.
USA keskpanga asejuht Stanley Fischer nimetas nafta hinnalangust pakkumise šokiks, mis pigem aitab USA majandusel kasvada kui alandada, kirjutab The Wall Street Journal. Euroopa Keskpanga juht Mario Draghi ütles pärast neljapäeval nõukogu koosolekut toimunud pressikonverentsil, et selle efekt on ühemõtteliselt positiivne.
Mitmed analüütikud hoiatavad, et peaaegu 40-protsendiline nafta hinnalangus võib kuulutada raskemaid aegu, sest Euroopa flirdib majanduslangusega, Jaapan üritab langusest välja tulla ning Hiina majanduskasvu aeglustumine võib minna sügavamaks. Ajalooliselt on see nii olnud – nafta hinna järsk langus käib reeglina koos majanduslangusega, sest nõudlus energia järele kukub.
«Seekord on teisiti,» ütles majanduslehele USA energiainfo agentuuri endine juht Guy Caruso. Sellest, kas praegune hinnalangus on tingitud pigem kas pakkumise üleküllusest või nõudluse vähendamisest, sõltub majanduse käekäik järgneval aastal.
Nafta hinna kukkumine kahjustab suuremaid naftaeksportijaid. Eriti halb on see uudis Venemaale, Venezuelale ja Iraanile, mis seisavad juba silmitsi suurte majandusprobleemidega. Kuid suurtele importijatele, nagu Jaapan, Itaalia ja Jaapan, arvutab IMF protsendipunktilist majanduskasvu kiirenemist.