Ligi: on ebaselge, kuidas e-residentsus raha sisse toob

Ajakirjanik Edward Lucasele anti üle Eesti esimene e-residendi kaart. Foto: Liis Treimann

Riigikogu liikme ja endise rahandusministri Jürgen Ligi sõnul on veel ebaselge, kuidas e-residentsus Eestile raha hakkab sisse tooma, või kuidas sellega seisnevad riskid maandada.

«Nii lihtne see pole, et annad mitteresidendile ID-kaardi ja saad teiste riikide maksud endale, isegi ettevõtte registreerimisest ei piisa, vaja on maksuresidentsust, topeltmaksustamise vältimist, tugevamat järelevalvet ja IT-investeeringuid,» ütles Ligi sotsiaalmeedia vahendusel.

«Kogu lugupidamise juures Taavi Kotka vastu ei saa ma seda pidada veel tema kõige olulisemaks ega lõpetatud tööks, kuigi teda oli kännu tagant lükkamiseks MKM-i vaja. Kännud pole aga kujuteldavad ega tingimata ületatud. Kuidas raha kulutada, on juba selge, kuidas teenida ja riske maandada, on veel suuresti lahtine,» lisas Ligi.

Esmaspäevast saavad välisriikide kodanikud esitada e-residendi digi-ID taotlusi kõikides politsei- ja piirivalveameti (PPA) teenindustes. Digitaalne isikutunnistus ehk digi-ID on Eesti Vabariigi poolt välja antav isikut tõendav dokument, mis on mõeldud kasutamiseks üksnes elektroonilises keskkonnas, näiteks isikutuvastamiseks e-teenuseid tarbides ja dokumentide digiallkirjastamiseks, teatas amet.

Taotluse esitamiseks tuleb e-residendiks soovijal esialgu külastada Eestit ja PPA teenindust. Teeninduses tuleb esitada taotlus, samas võetakse taotlejalt sõrmejäljed. Nõuetekohase foto võib tuua ise või teha tasuta teeninduse fotoboksis. Esimeses järgus saab e-residentsust taotleda ainult Eestis, aga järgmisel aastal on plaanis laiendada digi-ID taotlemise võimalus ka Eesti välisesindustesse.